Juhtkiri | Toidu annetamine vajab peenhäälestust

Õhtuleht.ee, 16. veebruar 2016

12 000 tonni toiduaineid aastas ehk kahe kuni kolme suure ostukäru jagu toitu ei jõua iga päev iga suurema toidukaupluse kohta eestlaste toidulauale, vaid läheb prügikasti. Samal ajal elab Eestis ligikaudu 200 000 inimest, neist 45 000 lapsed, kellel mõni päev ei olegi midagi lauale panna. Kaupmeeste senine koostöö hädalistele söögipoolist jagava toidupangaga kõneleb sellest, et valmisolek aitamiseks on olemas, kuigi mitte väga ammusesse aega jääb mõne poeketi praktika valada ülejääv toidukaup olmekeemiaga üle, et see hädaliste kätte ei sattuks. Kauplusepidajate sõnul seab takistusi segane seadusandlus. Poliitikute ülesanne on tagada, et abi ei jääks ainult sellepärast andmata, et abikäsi takerdub seadusepügalatesse ja toit rändab hoopis prügimäele.

Igal aastal visatakse ära 22 miljoni euro eest toidukaupu, see on sama palju kui EV 100 aastapäeva tähistamise terve aasta eelarve! Peaaegu kõik Eesti suuremad kaubandusketid teevad juba toidupangaga koostööd, kuid probleeme jagub. Paljudel poodidel puuduvad ruumid toiduainete eraldi hoiustamiseks või ei suudeta korraldada kaupade toimetamist abivajajateni. Piiranguid seab seadusandluski: toitu tohib annetada vaid pakendil märgitud kuupäevani, mis jätab selle kohaleviimiseks ebamõistlikult lühikese aja. Samuti oli häda annetuste maksustamisega – maksuameti soovitus hinnata kaup enne annetamist nulli polnud veel hiljuti sugugi kõikidele teada.

Edasi lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?