Juhtkiri | Kes kaitseb Eesti riiki?

Uudis, et küsitlustulemuste põhjal on Eestit valmis kaitsma 45 protsenti siinsetest venelastest, tuli ajal, mil käib arutelu, kas NATO suudab kaitsta Balti riike Venemaa võimaliku rünnaku korral. Ka ETV aitab diskussioonile kaasa, näidates kurikuulsat dokfilmi “Kolmas Maailmasõda”, kus kujutatakse, kuidas Läti ründamisele Venemaa poolt ei järgne NATO vastust.

Peame meeles pidama, et siinsete venelaste seas on nii Eesti kodanikke, kodakondsuseta isikuid kui ka arvukalt Venemaa kodanikke. Andrei Hvostovi möödunud nädalal öelduga – sõjaolukorras jäävad siinsed venelased parimal juhul neutraalseks – võib nõustuda või mitte, kuid päris mööda lojaalsuse küsimusest vaadata ka ei tasu. Piisab, kui meenutada  9. mai tähistamist pronkssõduri juures ja Ida-Virumaal ning linnatänavate täitumist Georgi linte kandvate inimeste ja autodega. Nii ongi igati loogiline küsida: kui paljude kaitseväes ajateenistuse läbinud vene keelt kõnelevate isikute lojaalsusega saab riik võimalikus ohuolukorras arvestada? (Omaette peaks vaatama neid vene kodanikest Eesti elanikke, kes on läbinud ajateenistuse Venemaal. Mööda ei saa vaadata sellestki, et isegi see 45 protsenti ei pruugi kajastada vastanute tegelikke vaateid: Hvostovi hinnangul võidakse vastata nii, nagu eesti ühiskond neilt ootab.)