Juhtkiri | Eesti kõrge palk pahandab Brüsselit

Järjest kõvemini nii Eesti pankadest – eesotsas Eesti Pangaga – kui ka Euroopa Komisjonist kostvad hoiatused, et kiire palgakasv on põhjendamatu, paneb kukalt kratsima. Eriti neil, keda palgakasv – ei kiire ega aeglane – pole viimastel aegadel puudutanud. Aga ka kõigil neil, kes kuulsid peaministri hiljutises vabariigi aastapäevakõnes endiselt juttu Eestist kui uuest põhjamaast.

Tõsi, põhjamaaks saamise tähtaega ei nimetatud, nagu ka viie rikkama hulka jõudmise puhul. Kuid on üsna selge, et kuigi Eesti keskmine palk tõusis mullu 1065 euroni, oleme põhjamaade keskmisest kordades maas. Kuidas aga saada põhjamaaks, kui vahe põhjamaade palkadega ei vähene, vaid suureneb, sest meie majandus ei kasva? Kui arvesse võtta Euroopa Komisjoni ja pankade hoiatusi ning palgakasvule käsipidurit tõmmata, käriseks vahe põhjamaadega veelgi.