Peeter Olesk | Presidendijaht: kas varjupaigakrants, teener või tainapea?

Peeter Olesk, Tähtvere mõisas 27. IV 16, 3. mai 2016

Olin nädalapäevad Helsingis, mille lääneserval asub maapära nimega Otaniemi. Muist eestlasi tunneb seda kanti Tapiolana, muist Espoona, paljud ei tea tast üldse midagi. Otaniemele Laajalahti ääres rajati Teise maailmasõja ajal Soome puu- ja puidutehnoloogia keskus.

Akadeemiline on Otaniemi tänaselgi päeval. Seal on naabriteks mitu kõrgkooli ning tipplaborit, millest tuntuim on Olli Lounasmaa (1930–2002) ülimadalate temperatuuride füüsika laboratoorium ([email protected]; ltl.tkk.fi). Selles on jõutud absoluutsele nullile (miinus 273,15 Celsiuse, miinus 459,67 Fahrenheidi järgi) kõige lähemale, suurusjärku 100 pikokelvinit. Labori nüüdne juht, professor Pertti Hakonen (1957) näitaski mulle oma valdusi.

Edasi lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?