Kristiina Ojuland | Kolm last igasse perre – abordivabalt ja asendusemadega

Kolm last igas peres on lahendus hääbuva rahva päästmiseks. Kui me seda eesmärki kohe ja praegu ei sea, siis aastaks 2040 väheneb meie rahvaarv 125 000 inimese võrra. See on statistikaameti prognoos. Seega, meil on vaja teha otsus, kas tahame rahvana edasi kesta või mitte. Mõistagi, mitte keegi ei saa dikteerida, et tehke nüüd igasse perre vähemalt kolm last. Kuid seda, et me oleme rahvana välja suremas, peab julgema välja öelda. Ja peab julgema pakkuda võimalikke lahendusi, kuidas saada hääbuvast rahvast kasvavaks rahvaks.

Aastatuhandeid olid oma lapsed pensionisambaks ja elukindlustuseks. Kui need rollid võttis üle ühiskond, tekkis paljudel illusioon, et enam ei olegi lapsed tuleviku tagajatena olulised, jännaku nendega teised, mul on parematki teha. Tagajärjed on käes, Euroopa rahvad kuivavad kokku, aga keegi peab ju tühjaks jäävad kohad täitma. Veel kümmekond aastat tagasi võis ilmselt tunduda, et lõunamaalt tulev tööjõud ongi see võluvits, mis vananevale Euroopale jätkuva õnne tagab. Praegu ei tule Pariisile mõeldes esimesena meelde enam šansoonid-akordioonid vaid laiguline sõjavägi, sõrmed päästikutel. Meilgi on tänavapilt muutunud tunduvalt värvilisemaks, juba on kõlanud hääled keelenõuete lõdvendamiseks. Eesti keelt tõrjutakse välja kõrgharidusest ja teadusest.