Juhan Telgmaa | Aeg on presidendi ametikohast loobuda

Arutelud järgmise presidendi üle käivad peamiselt teemal – kes? Milline kokkulepe ja lehma hind võib poliitringkondades kujuneda? Kahjuks ei taha ka erakonnad olulisest rääkida. Tegelikult on kõige olulisem, mida järgmisele presidendile ülesandeks anda. Lugupeetavad erakondlased, te tahate Eesti vabariigi presidendile liiga madala lati üles seada. Sõnakõlksutate: parlamentaarne,  presidentaalne, parteideülene, kogu rahva ühendaja, parlamendi kohustus valimisega hakkama saada, põhiseadus on seadnud raamid jne. Eesmärgiks näib omavahel mingi mugavustegelane kokku diilitada, kes erakondade (tagatubade) kombinatsioone ei häiriks.

Eksitus on ka see, et riigikogul olevat mingi eriline vastutus president ära valida. Ei, see on vaid riigikogu võimalus. Eksitus näib sihilik, sest nii oleks erakondadel nagu kohustus teha president ja valimiskogusse minek oleks justkui läbikukkumine. Rahval pole kummalgi juhul muud kohustust kui vahtida pealt ja kiita takka. Valimiskogus toimuksid vähemalt mingidki valimised. Seetõttu oleks põllul valitav president igati laiapõhjalisem. Kartus valdade poliitikute ees on endastmõistetav. Nad tulevad otse rahva seast ja nendele pole Toompea kokkulepped kuigi veenvad.