Juhtkiri | Silmakirjalik töövõimereform

Töövõimereform pole õieti käivitunudki – puuetega inimeste töövõimet hakatakse hindama ja toetusi maksma alles juulis –, kuid juba on põhjust küsida, kas riik ikka suudab kõiki varem antud lubadusi täita. See, kuidas töötukassa lõi ukse kinni kuulmispuudega mehe ees, kes kandideeris juhtumikorraldaja ametikohale, on vaid üks näide, kuidas töövõimereformi vedaja pole ise päris valmis täitma samu ootusi, mida ta esitab eraettevõtjale.

Töötukassa on püüdnud juhtumit esitada kui kommunikatsiooniviga – koostöö värbamisfirmaga kulgenud justkui telefonimäng, kus töötukassani jõudis puudulik informatsioon ning kandideerijani ekslik vastus, et ta ei ole konkursile oodatud. Kuigi kuulmispuudega mehelt on juba vabandust palutud ja teda uuesti kandideerima kutsutud, jääb küsimus, miks vahendusfirma personalitöötaja ei täitnud võrdse kohtlemise seadust, mis keelab diskrimineerimist puude alusel. Kui äraütlemise taga oli aga töötukassa mure puudega inimese töölevõtuga kaasneda võivate liiga suurte kulude pärast (näiteks viipekeele tõlgi palkamisel), illustreerib see kõige selgemalt silmakirjalikkust, millega riik soovitab ettevõtjail kujundada töökoht puudega inimesele sobilikuks, ise samu soovitusi eirates.