Seisukoht | Trump ja Reagan

Pärast Ronald Reagani surma kostnud järelehüüetes ei hoitud ka Eestis jõudu kokku, kiites tema rolli NSVLi väljakurnamises võidurelvastamise abil ning jäiku positsioone läbirääkimistel kurjuse impeeriumi juhtidega, mis päädis punaimpeeriumi huku ja meie vabanemisega. Kõik see ei takistanud aga Reagani presidendiks saamise eel ja ka ametiajal tema isiku naeruvääristamist, mis pidi tõestama tema sobimatust üliriigi juhi kohale. Küll oli selleks tema vanus; küll see, et ta oli abielu lahutanud; et oli teisejärguline vesterninäitleja ja üleüldse mitte kuigi terav pliiats. Kuid hoolimata sellest, et ta astus ametisse vanima presidendina riigi ajaloos ning oli esimene president, kes oli abielu lahutanud, täitis ta näitlejana oma presidendirolli säravalt.

See kõik oli aastakümneid tagasi. Praegu aga käib halastamatu Donald Trumpi meediapeks, kuigi mees ei saa lootusetult loll olla, sest muidu poleks ta oma miljardeid kokku ajada suutnud. Ja kui ta peaks riigipeaks saama, siis küllap kammitakse temalgi juuksed ära nagu Mart Laarilgi peaministriks saades ning nõunikud hakkavad nagu siilid põõsa alt talle õigeid mõtteid kõrva sosistama ja memosid ette kandma. Ega Ameerika valitsemata jääks ning võibolla lauldakse tallegi aastakümnete pärast samasugust kiidulaulu nagu meiegi laulsime Reaganile.