Seisukoht | Kose kummitus

Laur Uudam, arvamustoimetaja, 15. juuni 2016

Pirita-Kosel käänduks ajaratas ühel hetkel otsekui tagasi. Viisakate, kuigi liiga tihedalt asetsevate uuselamute tagant vaatab vastu mitte ainult nõukaaeg, vaid pigem nõukajärgne minnalaskmismeeleolu, kui jõuame sisekaitseakadeemia hiigelterritooriumini. Niitmata hein ja rinnuni Rakvere raibe, lagunevad majad ja katusest läbikasvavad suured puud lausa nutavad vähemalt vikati, luua ja kirve järele. On küll ka korda tehtud hooneid, kuid domineerima jääb trööstitu esmamulje, sest teater algab teadagi garderoobist.

Võimalik, et Kosele pole teadlikult investeeritud, sest mõne aasta eest oli plaan kolida kool Narva jõe äärde Vene karu käpaulatusse. Pole kahtlust, et arendajatel terendas silme ees võimalus lüüa kaks kärbest hoobiga, sest tulus oleks olnud nii Narva projekt kui ka Pirita-Kose magusate hektarite täisehitamine.

Edasi lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?