Seisukoht | Vabakasvatuse õied

Liis Vaksmann, reporter, 7. juuli 2016

„Mine võta nüüd oma telefon ja pläkuta oma sõbranjedele, et ma kukkusin kraavi. Kuuluta kõigile!“ röögib teise klassi poiss oma ema peale, kui on kruusasel teeserval oma rattaga kummuli kukkunud. Vibutab ka keskmist sõrme ja karjub täiest kõrist: „Mida te enda arvates üldse mõtlete, kurat küll? Minge kõik p***e!“ Peale vanemate läbisõimamist (sõim trükimusta ei kannata) tõuseb laps püsti, ronib kraavist välja ning sülitab oma vanemate poole, kes selle peale midagi ei tee. Nad on loobunud, jõud ei käi lapsest üle.

Kahjuks pole see üksiknäide. Mänguhoos kõmmutab pisike poiss kassi, mängukaru ja vanemaid, ise samal ajal naerda lõkerdades ja öeldes: „Ma lasen teid kõiki kõmm-kõmm maha!“ Kuuldu ärritab üht vanemat, mille peale asub ta lapsele selgitama, et elusolendeid ei ole ilus sihtida, kuid selle peale käratab laps, et olgu too parem üldse vait.

Edasi lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?