TALLINNAS KUMMITAB: vanalinna kohvikus palvetab surnud munk, Stenbockis hõljub verine tütarlaps!

Päikeseloojang möödunud 8. juulil. Vabaduse väljakule kogunenud sadakond inimest sammuvad ajaloolase Jaak Juske kannul Tallinna vanalinna – vikatimehe ja kummituste radadele. Esimene paik, millest surm on üle käinud, asub samas lähedal, Harju tänava alguses. Sillutisel ilutseb munakividest rist: kohas, kus timukas raius mõõgaga maha filmist "Verekivi" tuntud Johann von Uexkülli pea. Karistuseks selle eest, et mõisnik peksis jõhkralt talupoja surnuks. Sedalaadi keskaegsed verised lood ongi Juske ajaloomatka keskmes.

Nagu ajaloolane tõdeb, oli keskaegsel inimesel surmaga palju rohkem kokkupuuteid kui meil tänapäeval. Seda juba ainuüksi seetõttu, et keskmise mehe eluiga oli kõigest 38 aastat. Pidevalt käisid üle sõjad ja haigused ning kui satuti võimuorganite ebasoosingusse, olid karistused kujutlematult karmid. Keskaja inimesi ei vangistatud tihti – see oli liiga kulukas. Seepärast eelistati näiteks käe maharaiumist. "Kogu linn oli invaliide täis," jutustab Juske. Ka hukkamisel oldi väga leidlikud: inimesi võis elusalt rattal neljaks tõmmata, matta, keeta ja põletada. Kõige väärikam oli pea maharaiumine.