Tiit Kuresilma | Kui võtaks kätte ja ei surekski välja?

Tiit Kuresilma, elufilosoof, 23. juuli 2016

Koputati ja ukse taga oli rühm seltsimehi. Mis värk on? Kõige ees oligi Luisa Värk ja tema seadustamata abikaasa. Mees arvas jutuajamise käigus, et parim, mis meil on, ongi Kelly Sildaru ja Arvo Pärt, mis näitab, et meie riik on heas korras. Avaldasin tõsi-isamaalasena arvamust, et kui meid oleks kaks miljonit, oleks rõõmustajaid rohkem ja tõenäoliselt ka enam suurkujusid, kelle üle rõõmustada.

Teadjad räägivad, et iga meie tütarlapse peas ongi esialgu plaanis kolm oma last. Seni, kuni nad rikki lähevad ja keskkond loomuliku emainstinkti maha surub, hakkavad meestega võrdset palka nõudma ja muid lollusi tegema, selle asemel, et sünnitada iseenda ja isamaa heaks. Kolm või neli last pole ju probleem (isegi ära proovitud), ka seitse mitte, nagu allpool näidatud. Keegi poleks liigne.

Edasi lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?