Moodsa suurlauda lehm päikest ei näe ja rohtu ei söö! Kuidas jõuab piim joogiklaasi?

Rainer Kerge, 23. juuli 2016

Piimamannergud, piimapukid, hommikune piimaring, külameierei, käsitsilüps, heinateo alla maetud suvi, lehma tikutamine, naabrimehe ristikusse murdnud pudulojuse tagaajamine – suur osa veel hiljuti piima lauale toonud kultuurist on jäädavalt kadumas. Kui kolhoosiaja lõpus oli pea igas maamajapidamises lehm, siis kaks aastat tagasi loendati Eestis üksiklehmapidajaid 900 ringis, lõppeva nädala seisuga on meil kõigest 693 talu, mille laudas vaid üks lehm. Piim jõuab poodi ja sealt toidulauale suurfarmidest.

"Lehm." Öelge see sõna Brežnevi ajal kooliteed alustanud maalapsele, ning te näete tema silmis õudu ja paanikat: ta tahaks haihtuda õhku, kaevuda maa alla, muutuda muul moel nähtamatuks ning tabamatuks.

Piimamannergud, piimapukid, hommikune piimaring, külameierei, käsitsilüps, heinateo alla maetud suvi, lehma tikutamine, naabrimehe ristikusse murdnud pudulojuse tagaajamine – suur osa veel hiljuti piima lauale toonud kultuurist on jäädavalt kadumas. Kui kolhoosiaja lõpus oli pea igas maamajapidamises lehm, siis kaks aastat tagasi loendati Eestis üksiklehmapidajaid 900 ringis, lõppeva nädala seisuga on meil kõigest 693 talu, mille laudas vaid üks lehm. Piim jõuab poodi ja sealt toidulauale suurfarmidest.

"Lehm." Öelge see sõna Brežnevi ajal kooliteed alustanud maalapsele, ning te näete tema silmis õudu ja paanikat: ta tahaks haihtuda õhku, kaevuda maa alla, muutuda muul moel nähtamatuks ning tabamatuks.

Edasi lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?