Seisukoht | Nakkav negatiivsus

Maarit Stepanov, suvereporter, 27. juuli 2016

Istusime sõbrannaga pargis. Ilm oli ilus ja soe – helesinine suvine õhtu. Ja siis lõikasid sõbranna sõnad nagu välk selgest taevast: “Kõik inimesed on nii katki!” Tean tõesti mõnda inimest, kes enda õnnetust ilusa fassaadi taha varjab, kuid olin alati arvanud, et see on pigem erand. “Kuidas kõik katki?” pärin, aga vastust ei saa.

Muidu ehk ei märkakski kõiki neid katkiseid inimesi, kuid kodumaalt pikemalt eemalviibijaid tabab naastes ehmatus – mujal on inimesed, ka eestlased, hoopis teistsugused. Ja on raske sulanduda massi, kuhu enam kuuluda ei oska. Nii paljudelt nägudelt vaatab vastu kurbus, lootusetus, mure ja must pessimism. Nagu öeldakse: pessimist vähemalt ei pettu. Aga on see midagi, mille üle uhke olla?

Edasi lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?