Juhtkiri | Uus president kustutab lahkudes tule?
Presidendivalimised on küll ukse ees, kuid küsimus, kas Eesti üldse vajab riigipead sellisel üsna tseremoniaalsel kujul, püsib siiani selge vastuseta. Maailmas on küllalt riike, kus presidendi roll oluliselt suurem ning kus riigipea täidab ka valitsusjuhi ülesandeid. Võtkem kasvõi USA või Prantsusmaa. Mis juhtuks, kui peenhäälestuse ajajärku jõudnud Eestis mõne tippameti tõepoolest ümber või minema häälestaks? President-peaministri ametikoht võimaldaks loobuda kas Kadriorust või Stenbocki majast. Kui ühildada presidendi ja spiikri amet, saaksid sellal, kui riigipea esinduskohustusi täidab, riigikogu tööd juhtida asespiikrid.
Kes säärase häälestusega nõus ole, ütleb, et president peab tegutsema vabariigi valvuri ja võimude tasakaalustajana. Kuivõrd riigipead kaevanduse kanaarilinnu ülesannetega siiani hakkama on saanud, jäägu iga hindaja otsustada: ilu on vaataja silmades. Kas pidada riigipead ülal vaid selleks, et ta oma ametiaja jooksul jätaks mõne seaduse välja kuulutamata või saaks sama ülesandega hakkama ka õiguskantsler?