Juhtkiri | Rongiga üle Eesti?

Mida ütleksite, kui ühel päeval koputab teie uksele võõras, kes teatab, et on aeg välja kolida, sest teie maa on sundvõõrandatud? Naeraksite välja, sest iseseisvas Eesti riigis ei saa selliseid asju juhtuda? Aga kui ukse taga seisab riigi esindaja? Sellises hirmus elab ligi 650 Eesti peret, kelle kinnistu jääb Rail Balticu trassi alla.

Ükski inimene ei loobu armsaks saanud kodust või maatükist, kus kunagi seisis vaarisa talu, kerge südamega. Ja kohe kindlasti ei taha keegi seda teha tasuta. Ent häda maaomanikule, kes pole teadlik majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi plaanitavast sundvõõrandamise seaduse muudatusest: kes kahjude hüvitamise nõudega hiljaks jääb, see ilma jääb. Läbirääkimised maade omandamiseks algavad juba sügisel, ent tõsiasi, et Õhtulehega vestelnud kinnistuomanikud polnud seadusemuudatusest kuulnudki, viitab, et seegi kord räägivad ametkonnad inimeste eest.