Juhtkiri | Meie igapäevast piima anna meile tänapäev

Õhtuleht.ee, 14. september 2016

Piimatootjad tõid Toompeale installatsiooni, kus piimapudelid tähistavad iga Eesti piimakarjast lahkunud lehma. Kuid ega selle käigu järel ei saadud poliitikutelt suuremat selgust, mis Eesti piimatootmisest edasi saab. Tootjad said küll tähelepanu, kuid seda et poepiim on praegu üle mõistuse odav, kinnitas seegi, et kui varem rabasid inimesed rüsinal tasuta kartulit ja küttepuid, siis tasuta piima tahtjaid Toompeal õieti polnudki.

Muidugi võib küsida, milleks on meil vaja toota piima kaks korda rohkem, kui ära juua suudame? Enamgi veel – veerandi piimast veame Leedu töötlejatele, kust see siis tõenäoliselt juustu ja muuna meie lettidele tagasi rändab. Kuni oleme odava tooraine maa, ei maksa imestada, et välismaine tootja meilt koore riisub. Samamoodi pole välismaised nõuanded tootmine koomale tõmmata just päris omakasupüüdmatud. Turumajanduses peaksid küll asjad käima just nii, kuid kui kodumaine tootmine välja suretada, on peagi platsis pealtnäha lahked välismaised kaubapakkujad. Aga tänapäeva heitlikus maailmas on ka toidujulgeolek osa rahvuslikust julgeolekust. Ja on igati mõistlik, kui suudame end ükskõik millises olukorras ise ära toita ega sõltu kriisi korral välismaistest tootjatest-varustajatest.

Edasi lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?