ÕL ARHIIV | Paabulinnud ja heategevus: kuidas elas Eesti esimene president?

Küllike Rooväli, 24. september 2016

„Kas äratame Pätsi üles?“ Konstantin Pätsi muuseumi tegevjuhi Elle Leesi (80) silmis süttivad kavalad tulukesed, kui ta keerab üles presidendile kuulunud dolomiidikamakast voolitud äratuskella. Kui Lees suudaks, ei ärataks ta selle lõbusa tirinaga üles mitte ainult president Pätsi, vaid ka tema ajastu. Aga palju polegi puudu.

Kui Elle Lees presidendile kuulunud raamatukapi ees askeldab ja Konstantin Pätsi kappkell nurga taga kõmama hakkab, tundub, et aeg on siin Hüüru mõisas juba ammu seiskunud. Tegelikult võivad Pätsi büstid kapi peal vaid väsinult ohata, sest alles äsja on muuseum oma pakid siia maha pannud. Pätsi kodutalu Pirita-Kosel, Viimsi Laidoneri muuseum, Maarjamäe loss… Nüüd saadi järjekordne ajutine katusealune. Kütmata mõisatoas on rõske, kuid Lees teab selle vastu rohtu. Aleksander Kulkoffi 1938. aastal maalitud ja muuseumi restaureeritud Pätsi portree on mullikilesse mähitud, külalise jaoks on perenaine aga räti all soojas hoidnud kannu Presidendi kohviga.

Edasi lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?