Juhtkiri | Kuidas päästa päästeametit?

Kui praegu on päästjate piisavalt kiire kohalejõudmisega hädas eelkõige väikesaared ja ääremaad, siis tulevikus võib voolikuga tuld kustutajatest ja töökorras päästetehnikast otsustaval hetkel puudu olla mujalgi. Seda juhul, kui järgmise kümne aasta jooksul ei leita päästeteenistusele kuni 150 miljonit eurot lisaraha, nagu selgub siseministeeriumi tellitud uuringust.

Juba praegu kompab pikalt riigieelarve vaeslapse rollis olnud päästeamet oma võimekuse piire – puudu on kaheksa protsenti päästjaid ja olemasolevast päästetehnikast võetakse viimast. Iga uus koondamislaine või eelarvekärbe võib tähendada, et õnnetuspaigale või tulekahju kustutama ei jõua piisavalt palju, kiiresti ja vajaliku tehnikaga päästjaid. Lisaraha vajadusest pääseks täielikult vaid siis, kui päästjate ja päästesõidukite arv väheneb kolmandiku ning päästetehnika kasutusiga pikeneb poole võrra. Milline täpsemalt hakkab selline säästupäästmine välja nägema, ei taha vast keegi omal nahal kogeda. Ainus, millest päästeamet loobuda ei saa, on aga keskmise palga kasvuga võrdne palgatõus, sest siis ei leiaks enam asendajaid peagi pensionile jäävatele päästjatelegi.