Juhtkiri | Kuidas otsida kadunud inimest?

Inimene, kelle lähedane läheb kaduma, tahab, et politsei teeks kõik, mis võimalik, et kadunu võimalikult kiiresti üles leitaks. Kui kriminaalmenetluse algatamiseks aga alust ei ole, jäävad menetleja käed lühikeseks – olulise juhtlõngani jõudmist võib takistada mõni seadus, ja uurimine võibki ummikusse joosta. Vastusega „pole võimalik uurida“ ei lepi aga küllap ükski inimeseotsija. Ja kas peakski?

On kiiduväärt, et teema on arutlusele võtnud riigikogu õiguskomisjon. Algatatud seadusemuudatusega kirjutatakse kadunud inimeste otsimise ülesanne politsei- ja piirivalveseadusesse ja politseile antakse rohkem õigusi – näiteks plaanitakse tagada ligipääs kadunu pangakaardiinfole. Selline väljavaade ei pruugi küll meeldida neile, kes vabatahtlikult pakku läinud – olgu siis võlausaldaja, tööandja või tüütute lähedaste eest –, kuid needki inimesed tuleb võimalikult kiiresti üles leida, et välistada võimalik õnnetus või kuritegu ja suunata politsei ressurss teiste kadunute leidmiseks.