Juhtkiri | Maavalitsus kaob, et alles jääda?

Õhtuleht.ee, 29. detsember 2016

Uue valitsuse koalitsioonileppes väljakuulutatud surmahoop maavalitsustele näitab selgelt – kui muudatus tõesti jõustub –, et haldusreform ei piirdu vaid Eesti kaardi ümberjoonistamisega, vaid ees ootavad sisulisemad muutused: ühinenud ja ühendatud omavalitsused saavad ülesandeid juurde ning kohaliku ja keskvõimu suhe muutub selgemaks. Ühtlasi on see hea märk, et uus koalitsioon ei kohku tagasi pikalt elluviimist oodanud otsuste ees: hoolimata riigihalduse ekspertide korduvatest meeldetuletustest ja poliitikutegi lubadustest maavalitsused kaotada, ootame tegusid juba aastaid. Topeltvalitsemisest loobumine aitaks täita ka riigireformi eesmärki kärpida avaliku sektori töötajate arvu, maavalitsustes töötab neid 500.

Maavalitsuste nõrkus on olnud neile pandud ülesannete ebamäärasus: riigi määratud esindajana maakondade üle järelevalvet tehes on nad erilise võimuta vaatlejad-vahendajad riigi- ja kohaliku võimu vahel. Teisalt peaksid maavalitsus ja maavanem regionaalarengu vedajatena olema kohalike jaoks justkui oma inimesed, kes kaitsevad eelkõige piirkonna huve. Oma inimestena paistavad parteistunud maavanemad praegu aga eelkõige erakondade poolt vaadatuna.

Edasi lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?