Toomas Alatalu | Obamal oli õigus Lähis-Idaga

Eelmise aasta lõpus tabas USA ametistlahkuvat presidenti Barack Obamat enneolematu kriitikalaine, mida dirigeeris Iisraeli valitsusjuht Benjamin Netanyahu. Sellega tehti maatasa Obama kaheksa-aastane võimuaeg, sest kaasalööjaid maailma esiriigi poliitika mahategemises jagus. Alates Kremlist, kes on küll nurka surutud, aga saab praegu kiidelda sõjalise võiduga Aleppos, ja lõpetades peatselt Valgesse Majja koliva Donald Trumpiga, kelle kogu valimiskampaania oli üles ehitatud sellele, et demokraadid, Obama ja Clinton, tegid kõike valesti.

Ent Iisrael on Ameerika välispoliitikas teema, milles määravaks on see, mida ütleb Tel Avivis parasjagu võimul olev valitsus. Märtsist 2009 on selleks Netanyahu parempoolne valitsus, mille ajal – tulenevalt Obama katsest tuua pööre Lähis-Ida konflikti – leppisid Venemaa ja Iisraeli toonased presidendid Dmitri Medvedev ja Shimon Peres kiirelt 2009. augustis Sotšis kokku strateegilises koostöös. Selle sisu avades pidas Medvedev vajalikuks tõdeda, et Netanyahu eelistab vaikida Iraani suhtes kokkulepitu osas.