Juhtkiri | Sundüürnikud jälle valimisvankri ees

Õhtuleht.ee, 27. jaanuar 2017

Okupatsiooniga kaasnenud majanduslikku ülekohut heastama mõeldud omandireformist on tolleaegsel põlvkonnal erinevad mälestused. Reformi vastuolulisus seisneski asjaolus, et headest kavatsustest hoolimata osutus see hoopis uue ebaõigluse põhjustajaks. Õnnega olid koos need, kel õnnestus senine eluase kõigile tasuta kätte jagatud kollaste kaartide eest erastada – sisuliselt tasuta. Halvemini läks neil, kes saatuse tahtel olid sattunud elama korterisse või majja, mille riik otsustas tagastada ennesõjaaegsetele omanikele või nende pärijatele. Nii tekkisid sundüürnikud, kes pidid võrreldes eluaseme tasuta erastanutega maksma omanikule üüri juba mitu korda suuremate turuhindade järgi või tuli neil sootuks oma senisest kodust välja kolida.

Kuigi reformi algusest on juba veerand sajandit möödunud ja eluga tuleb edasi minna, pole kunagine ebaõiglus vähemalt osal sundüürnikel meelest läinud. Kus osapooli on palju, seal ei pruugi veerandsajanditaguse ebaõigluse kõrvaldamine isegi võimalik olla, kuid küsida tuleb, kas valitsuse juurde omandireformi komisjoni loov Keskerakond seda tegelikult tahabki.

Edasi lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?