Juhtkiri | Ärma, Ilves, EAS ja jokk

Õhtuleht.ee, 2. veebruar 2017

Vaevalt et kellelegi meist tuli erilise üllatusena president Toomas Hendrik Ilvese kodutalus turismi arendamiseks antud rahavaidluse lõppvaatus. Õigupoolest eksisteeriski küsimus, et president võiks raha tagasi maksta, kuna lubatud turismiteenust pole ju pakutud, peaasjalikult lihtsate inimeste peas. President Ilvese enese, EASi ning osa poliitikute silmis selle sihtotstarbelise toetusega mingit probleemi polnud. Pigem vastupidi, esitatud kahtlustustele reageeriti mõistmatusega – tegu olevat ebaõiglase väljamõeldise ja jamaga, nagu ütles president Ilves.

Et Ilvese käest rohkem raha tagasi saada ei õnnestu, oli teada hetkest, kui ta tema käest küsitud 10 protsenti toetusest kärmelt tagasi maksis. Kui aga raha jaganud ja hiljem enamiku summa tagasiküsimusest loobunud EASi enda tegevus oleks olnud puhas nagu prillikivi, siis poleks saanud tekkida praegust olukorda, kus EAS ise maksab Ärmale läinud rahast 152 000 eurot Euroopa Komisjonile. Sellest järeldub, et raha kasutamise tingimused polnud siiski täidetud, nagu üritas väita EAS, kui vähendas väidetavalt osutatud turismiteenustele viidates presidendi tagastatava osa 10 protsendi peale. Kuna EAS ise raha ei teeni, läheb 152 000 eurot maha maksumaksja taskust ning just see on ühiskonnas põhjustanud uue mõistmatuselaine. Sest kui EAS teeb valeotsuse, siis miks peame selle kinni maksma meie sinuga? Sellist küsimust on raske maha vaigistada isegi vastusega, et valeotsuste kulude katteks ongi EASil olemas vaidefond. Võib küll tagantjärele küsida, kas tegu oli juhusliku tööõnnetusega või pingutati spetsiaalselt Ilvesele soodsa otsuse vormistamise nimel, kuid lõpptulemust see ei muuda – raha on läinud ja nii ka jääb.

Edasi lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?