Vastukaja | Riik ei otsusta poodide sulgemist

Maria Murakas, rahandusministeeriumi avalike suhete osakond, 21. veebruar 2017

Rahandusministeeriumile on teada, et alkoholi piirikaubandus teeb piiriäärsete väikekaupluste elu keeruliseks ja seda nii Eestis kui ka Lätis. Kuid üksnes aktsiisiga alkoholi hinnavahet Eestis ja Lätis põhjendada ei saa. Aktsiisist tulenev hinnaerinevus Eesti ja Läti vahel alates 2017. aasta märtsist on pooleliitrise õllepurgi puhul ligikaudu 12 senti ja pooleliitrise viinapudeli puhul ligikaudu 1,88 eurot. Ülejäänud hinnavahe tuleb muudest teguritest, mida Eesti riik otseselt mõjutada ei saa, sealhulgas ka sellest, et suurematel kauplustel on võimalik saada suuremaid mahupõhiseid allahindlusi ning hoida tänu mastaabiefektile kokku tööjõukuludelt ja logistikakuludelt. Mis puudutab Läti toodete madalamat omahinda, siis seda mõjutavad samuti paljud tegurid, mis Eesti riigist ei sõltu, sealhulgas Läti madalam palgatase.

Balti riikide alkoholiaktsiisid võivad hakata taas ühtlustuma. Sellele viitab Leedu otsus tõsta lahja alkoholi aktsiisi 2017. aasta 1. märtsist üle 100 protsendi ja kange alkoholi aktsiisi ligi 23 protsenti. See annab ka Lätile võimaluse ja põhjenduse alkoholiaktsiisi kavandatust kiiremini tõsta ning rahvatervise edendamiseks rohkem ette võtta, mis omakorda võib ka üle piiri toimuvat kaubandust vähendada.

Edasi lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?