Juhtkiri | Kes tõmbab alkoholiaktsiisi tõusule pidurit?

Õhtuleht.ee, 10. märts 2017

Kas üks valitsus võib seadusesse kirjutada punkte, mis on kohustuslikud täitmiseks järgmistele koalitsioonidele, on küsimus, mis lähiajal jõuab arvatavasti riigikohtusse. Vaidluse keskel on õiguskantsleri seisukoht, et mullu riigikogus vastuvõetud maksukobar on vastuolus põhiseadusega, sest näeb ette lahja alkoholi aktsiisi tõstmist kiiremas tempos, kui oli seadusesse kirjutanud Reformierakonna juhitud valitsus. Kas ja millisel juhul tohib riik kodanike ja ettevõtjate suhtes sõna murda?

Olenemata sellest, kas riigikohus otsustab aktsiisitõusu tühistada või mitte, on otsusel igal juhul kaugeleulatavam mõju, hakates suunama kõikide tulevaste valitsuste otsuseid. Nii võiks aktsiisitõusu tühistamine kaasa tuua selle, et järgmiste koalitsioonide maksumuudatused saavad olema senisest palju pikema vaatega – miks mitte panna aktsiisitõusud paika näiteks järgmiseks kümneks aastaks, et tagada oma poliitika jätkumine ka siis, kui erakond enam võimul pole? Või vastupidi – kui kohus jätab aktsiisitõusud jõusse, tähendab see, et valitsuse tähtajalised lubadused kehtivad kindlalt vaid nii kaua, kuni see valitsuskoalitsioon võimul on. Ühelt poolt ootamegi, et valitsusvahetus tooks kaasa varasemate (väär)otsuste kiire ümberhindamise ja -tegemise, teisalt ei rõõmusta liigse rapsimise ega ebastabiilse maksukeskkonna üle mitte ükski ettevõtja.

Edasi lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?