Juhtkiri | Eesti teed käivad maanteeametile üle jõu?

Eesti teede-tänavate kehv olukord on teada-tuntud. Kui aga kindlatel teelõikudel hakkavad õnnetused korduma, tuleb nende põhjused välja selgitada ja vajalikud järeldused teha. Tallinna–Narva maantee kuuekilomeetrisel lõigul Aaspere ja Haljala vahel on 17 aastaga hukkunud 12 ja viga saanud 43 inimest. Tegu pole sinka-vonka teega, vaid nöörsirge maanteelõiguga. Kuna Tallinnast Aaspereni ja ka Haljalas on maantee neljarealine, siis kerkib loogiline küsimus, miks otsustati nende vahele jätta mõnekilomeetrine kaherealine maantee. Teadagi on vastuseks, et rahapuudusel. Kui  suurejooneline mitmetasandiline Haljala liiklussõlm oleks kas või vähem suurejoonelisena rajatud, oleks saanud ka paar kilomeetrit kõnealusest maanteest ohutumaks muuta. Sest mis mõtet on uhkel liiklussõlmel, kui sinna viib vaid kitsuke maantee?

Kuid seegi teelõik on praegu poolik, sest teekattemärgistust pole. Sügisel alustatud teeremont jäi lõpetamata, sest üllatuslikult saabus vahepeal talv. Talveks poolelijäänud teeremonti on meil varemgi olnud. Kuid kas on maanteeametist ikka normaalne jätta liiklejad riigi ühel põhimaanteel saatuse hooleks või on sel ametkonnal võimalik olla ka iseenda suhtes nõudlikum? Möödunud nädalal sai sel lõigul surma kaks noort meest.