Repliik | Noorte töötamisele ei tohi kätt ette panna

Ilma tööd tegemata ei kujutanud lapsepõlvesuvesid 30-40 aastat tagasi ettegi. Kes rassis peedipõllul, kes pesi nõusid, kes aitas posti laiali vedada, kes korjas marju. Nagu tuhanded teised, nii sain ka mina oma esimese tõsise töökogemuse kõblast käes hoides. Aga palju mehisem ja ka tulusam oli 14-15 aastasena rohujahuveskis varahommikust hilisõhtuni tööd murda. Ka nutiajastul tahab valdav osa lastest ja noortest koolivaheaegadel ise taskuraha teenida.

Pahatihti ei jagu kõigile soovijatele aga paslikke töökohti. Tõsi, aastatega on siin olnud mitmeid positiivseid arenguid. Eesti Õpilasmaleva taaselustamine enam kui kümmekond aastat tagasi tegi vähemasti linnanoorte jaoks suure teene. Kasvanud  on ka ettevõtjate huvi noorte töökäte vastu. Sageli saavad alaealiste palkamisele takistuseks päris ranged reeglid ja bürokraatlikud tõkked, seda ka hooajatööde puhul. Eestis kehtiv kord on täna karmim Euroopa Liidu omast. Ajast ja arust on ka noortele lubatud tööde nimekiri, mis on väga piiratud. Minu hinnangul võiksid nad kasutada ka redelit ja sõita murutraktoriga, mida oma koduaias tehakse niigi maast madalast.