Juhtkiri | Tsiviilajateenistusest saab sunnitööprogramm?

Õhtuleht.ee, 19. aprill 2017

Kui ajateenistusest jääb kutsututest igal aastal rohkemgi kõrvale, kui kasarmusse jõuab, siis on sel kaks selgitust: Eesti noormehed on võrreldes välismaiste eakaaslastega põduramad või on kutsealuste seas palju neid, kelle kehv tervis lööb ainult arstlikus komisjonis välja. On neidki, kes maksavad kohaleminemise asemel pigem trahvi. Kuid inimressurss pole raisata, teab kaitseministeerium, kus on valmimas kava, et tuua rohkem mehi riigikaitsesse: kes on põduraks tunnistatud, võib metsas pakase käes jooksmise asemel minna tubasemale tööle; kes aga tervisekontrollist või teenistusest üldse hoidub, jääb ilma relva- ja autojuhiloast.

Tõdemus, et kriisi ajal pole tarvis vaid püssimehi, on iseenesest õige: et tulla küberrünnakuga toime, on vaja võimekaid IT-mehi, terrorirünnaku järel pädevaid esmaabiandjaid, loodusõnnetuse korral aga rusude likvideerijaid. Küsimusi tekitab hoopis see, kas riik suudab kutsealustele tsiviilajateenistuse käigus neid oskusi-teadmisi edasi anda või leiab suur osa ajateenijatest end rutiinse töökorraldusega riigiasutusest, kus päev möödub küll riigile vajalikku tööd tehes, ent seda mitu korda väiksema tasu eest, kui makstakse vähemalt osalt samu tööülesandeid täitvatele riigiteenistujatele. Ajateenistusest kuni pool aastat pikem teenistusaeg võib küll nii mõndagi kutsealust innustada kohe esimese kasuks otsustama, ent võib ka mitte – karm riiklik sund on tõhus eelkõige siis, kui piirid on kinni. Välistada ei saa sedagi, et tulevikus on sama valiku ees ka noored naised, sest raske on leida põhjust kedagi füüsiliselt vähem koormavast tsiviilajateenistusest kõrvale hoida.

Edasi lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?