Juhtkiri | Kool ei tohi lapsi üle koormata

Saamaks pildi, kui ebainimlikult suur on paljude laste koolikoormus, piisab sellest, et lapsevanemad kõrvutaksid oma kooliealise lapse päev enda omaga: ta veedab alates põhikooli vanematest klassidest peaaegu sama suure osa päevast koolis kui täiskasvanu tööl. Kui enamik lapsevanemaid ei pea tööd koju kaasa võtma, siis koolilaste kodused tööd ootavad tegemist peaaegu iga päev. Kui päevakavasse tuleb mahutada veel mõni trenn või huviringid, siis pole harv juhus, et laps on mitu korda nädalas valiku ees, kas lüüa õppimisele käega või valmistuda uueks koolipäevaks unetundide arvelt. Igat aktiivsemat last kohe kehvaks ajaplaneerijaks tembeldada pole aga õige.

Kui vanemad tunnevad muret, et nende neljandas klassis käiv laps vajab koolistressiga toimetulekuks antidepressantide abi, siis vajab probleem laiemat tähelepanu. Kuigi ravimite järele haaramine nii noores eas on pigem erand, siis tõsiasi, et Eesti lapsed-noored veedavad kodus koolitöid tehes kolm korda rohkem aega kui põhjanaabritest eakaaslased, on ohumärk, et Soomega võrreldavad head koolitulemused tulevad meie õpilaste korras tervise arvelt.