Juhtkiri | Seadusloome must päev

Õhtuleht.ee, 18. mai 2017

Kui riigikogulase tööpäev venib öötundidesse, siis enamasti pole põhjust talle kaasa tunda – on parlamenditöö paradoks, et mida pikem on olnud tööpäev, seda vähem on jõutud teha sisulist tööd. Kuidas näeb välja järjepanu viieminutiliste vaheaegade võtmine, maksumuudatuste hääletamine ühe euro kaupa, riigikogu suures saalis magamine ja isegi alkoholijoobes hääletamine, oleme kahjuks juba näinud. Kuid eilne riigikogu tööpäev ei veninud mõistmatult pikaks mitte sellepärast, et opositsioon oleks otsustanud valitsuserakondi juntimisega karistada, vaid riigikogu juhatus lisas päevakorda 24 seaduseelnõu.

On raske nõustuda riigikogu esimehe Eiki Nestoriga, kes tõdes nn superkolmapäeva eel, et pikas päevakorras polevat midagi ebatavalist. Olenemata sellest, kas riigikogu juhatus tegi seda taganttõugatuna ajasurvest või mitte, kuid valitsuse jaoks tundlike teemade – muuhulgas mitmete maksumuudatuste, riigieelarveseaduse, omandireformi ja Rail Balticu kokkuleppe – ühte päevakorda kuhjamine ei tohiks olla hea tava. Inimvõimete piirid kammitsevad ühtviisi lihtsurelikku ja riigikogu liiget, ja selge on see, et tavalisest tööpäevast kuni kaks korda pikemaks veniv istung jätab jälje parlamentaarse arutelu kvaliteedile ja see omakorda riigikogu mainele.

Edasi lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?