Šansooni grande dame Juliette Gréco ei saanud abielluda elu armastusega: „Ameerikas nähtaks sind neegri litsina.“

„Sa pole mu tütar. Sa oled vägistamisest sündinud laps!“ kuulutas ema väikesele Juliette'ile. Emaarmastuseta lapsepõlv, 15aastasena piinamine gestaapo küüsis, kurikuulsas naistevanglas veedetud kuud – see kõik võinuks Juliette Gréco murda. Kuid temast sai sõjajärgse šiki Pariisi moeikoon ja Edith Piafi mantlipärija, kellele kaotasid südame arvukad kuulsad mehed ning kelle erakordne hääl  kõlas 1967. aasta jaanuaris kolmel õhtul ka Estonia kontserdisaalis.

93aastane legendaarne laulja ja näitleja suri 23. septembril Lõuna-Prantsusmaal Saint-Tropez' lähedal. „Juliette Gréco suri kolmapäeval pereliikmetest ümbritsetuna majas, mida ta nii väga armastas,“ teatasid šansooni grande dame'i omaksed uudisteagentuurile AFP. „Tema elu oli ainulaadne.“ Sugulased lisasid, et Juliette tegi uusi laule veel 89 aasta vanuses, kui insult tema karjäärile kriipsu peale tõmbas. Samal, 2016. aastal tabas lauljannat teine ränk hoop – suri tema ainus tütar. 62aastase Laurence-Marie viis hauda vähk.