PUUST JA PUNASEKS: kas Läänemere räim sisaldab ohtlikus koguses mürkaineid või mitte?

Hiljaaegu avaldatud uuringus oli kirjas, et terviseriskide vältimiseks on soovituslik Läänemerest püütud räime või kilu süüa ülivähe – vaid mõned grammid nädalas. Eesti kalaliidu juht Valdur Noormägi selgitab, kas olukord on tõesti nii hull ja kas muretsemiseks on põhjust.

Keskkonnaministeerium teatas esmaspäeval, et Eesti keskkonnauuringute keskus uuris saasteinete sisaldust Läänemere kalades ja sai kinnitust, et Eestis enim püütavad ja toiduks tarbitavad kalaliigid on tervisele ohutud. See on hea uudis. Küll aga oli teatele lisatud ka lõik, mis rääkis sellest, et terviseriskide vältimiseks on soovituslik looduslikku kilu või räime süüa vastavalt 40 kuni 60 grammi nädalas. Loodusliku lõhe ja jõesilmu puhul on need kogused veelgi väiksemad – vastavalt 20 ja 25 grammi nädalas. Soovituse illustreerimiseks on paslik tuua näide. Kuna üks Läänemere räim kaalub keskmiselt umbes 30–90 grammi, siis sisuliselt võib piirmäära ulatuses nädalas süüa ühe räime. Näiteks pannitäie räimede söömine tähendaks eespool välja toodud soovituse järgi kolme ja poole kuu piirmäära tarbimist ühe söögikorraga. Kas tõesti on olukord niivõrd hull, kui kõnealuses näites paistab?