OKTOOBER 115 AASTAT TAGASI: sündisid esimesed Eesti vabariigid

Eesti ärkas, kui Venemaa talurahvarahutused sundisid Nikolai II andma 17. oktoobril 1905. aastal manifesti, millega tagati mõned demokraatlikud vabadused ja lubati asutada parteisid. Meil ilmusid ajalehtedes tõlgendused, et nüüd kuuluvad kuuendikmaad talupoegadele. Hans Anton Schults, kirjanduslike kalduvustega ja rahvaluulekogumisega tuntuks saanud Koeru kihelkonna Vaali küla rätsepale ja rändraamatukauplejale sellest piisas. Ta võttis ärksamad maatamehed kaasa ja läks talumaad mõisa valdustest välja planeerima ning Eesti vabariiki looma, mis peaaegu samal ajal sündis ka Läänemaal Velisel.

Tsaariarmees oli sõnaosav ja raamatutark Schults teeninud Soomes Viiburi kindlusevägedes ja seal sotsialistliku liikumisega tutvunud. Põllule minnes olid mehed tsaarimanifesti mõjul end sotsiaaldemokraatideks kuulutanud, punased lindid rinda ja maamõõtmise juurde punase lipu püsti pannud. Mõisnik Georg von Wahlile ja tema valitsejatele see ei meeldinud. Kui Schults läks maad mõõtma ka Päinurme ja Udevale, tuli talurahva asjade komissar kohale ja takistas mõõtmisi, kuigi ta teadis, et mõisa külge liidetud talumaad tuleks tagastada. Aga teadis ka, et kohalikud mõisnikud ei taha oma vanadest eesõigustest sammugi taganeda, nõudsid järjest suurenevate lisakohustustega renti ja keeldusid talukohti müümast.