Kai Rimmel | COVID-19 väljakutse Eesti majandusele

Seoses koroonakriisiga on majanduskeskkonnas aset leidnud uued ülemaailmsed mõjud, eelkõige turgude muutumine. Osade ettevõtete senised tugevused võivad paljuski mitte enam avalduda (näit. turismisektor, lennundus) või on muutused keskkonnas loonud mõnele sektorile hoopiski täiendava kasvustiimuli (näit. digitaalse kommunikatsiooni vahendite tootjatele). Riik  saab mõjutada majanduskeskkonda stiimulite ja regulaatoritega (maksud, toetused, tellimused, investeeringud, seadusandlus jne.). Olulist mõju avaldab ka riigile omane kultuuritaust, seetõttu on kriis mõjutanud erinevaid riike ka erinevalt.

Senised majanduse regulatsioonid leiavad end täna uuest keskkonnast, mistõttu nende mõju majandusele ei ole enam see, mis eelnenud perioodil (näiteks töötukassa meetmed, mitmed aktsiisimaksud, ressursimaksud jne). Otsuste langetamine, kuidas majandus käesolevast kvalitatiivselt uuest kriisist välja tuua nii, et selle edasine areng oleks jätkusuutlik, on täna valitsuse ja kõigi ettevõtjate peaülesandeks. Siin muutub keskseks küsimuseks – millega oleks majanduse kriisist väljumise edukus mõõdetav? Kindlasti on see majandusharuti erinev, kuid ühisnimetaja leidmine annaks valitsuse jõupingutustele selgema suuna. Sellele vastates saaksime kohandada riigi käes olevaid regulaatoreid.

Seoses koroonakriisiga on majanduskeskkonnas aset leidnud uued ülemaailmsed mõjud, eelkõige turgude muutumine. Osade ettevõtete senised tugevused võivad paljuski mitte enam avalduda (näit. turismisektor, lennundus) või on muutused keskkonnas loonud mõnele sektorile hoopiski täiendava kasvustiimuli (näit. digitaalse kommunikatsiooni vahendite tootjatele). Riik  saab mõjutada majanduskeskkonda stiimulite ja regulaatoritega (maksud, toetused, tellimused, investeeringud, seadusandlus jne.). Olulist mõju avaldab ka riigile omane kultuuritaust, seetõttu on kriis mõjutanud erinevaid riike ka erinevalt.

Senised majanduse regulatsioonid leiavad end täna uuest keskkonnast, mistõttu nende mõju majandusele ei ole enam see, mis eelnenud perioodil (näiteks töötukassa meetmed, mitmed aktsiisimaksud, ressursimaksud jne). Otsuste langetamine, kuidas majandus käesolevast kvalitatiivselt uuest kriisist välja tuua nii, et selle edasine areng oleks jätkusuutlik, on täna valitsuse ja kõigi ettevõtjate peaülesandeks. Siin muutub keskseks küsimuseks – millega oleks majanduse kriisist väljumise edukus mõõdetav? Kindlasti on see majandusharuti erinev, kuid ühisnimetaja leidmine annaks valitsuse jõupingutustele selgema suuna. Sellele vastates saaksime kohandada riigi käes olevaid regulaatoreid.