Juhtkiri | Riik teeb õpetajatele külma

Riigi kava külmutada õpetajate palk järgmiseks neljaks aastaks mõistagi nörritab raske pedagoogitöö tegijaid, kuid samas pole palgaga nöökimine midagi uut – hariduses on palgavõitlus kestnud kogu taasiseseisvuse aja. Lisaks pidevaile avalikele sõnalahinguile on asi paaril korral jõudnud oma sõnumi võimendamiseks ka õpetajate streigini, mida avalikkus on enamjaolt ka toetanud. Sest õpetajate soovis, et kõrgharidusega pedagoogi palk peaks olema 1,2 Eesti keskmist, pole midagi enneolematut – võrrelda tuleb mitte üldist keskmist, vaid kõrgharidusega spetsialistide palkasid.

Kui riigi keskmine palk on praeguseks tõusnud 1433 euroni, siis õpetaja palga alammäär on kõigest 1315 eurot. Õpetaja keskmine palk on küll 1500 euro kanti, kuid see jääb oluliselt alla ametnike 1848 euro suuruse keskmise palga. Miks ei külmutata neljaks aastaks aga ametnike, riigikogulaste, ministrite jt palkasid?  Õpetajate palka neljaks aastaks külmutades käriseb vahe vaid suuremaks. Millega õpetajad on sellise karistuse ära teeninud olukorras, kus Eestis antava hariduse maine lõikab maailma mastaabis loorbereid, oskavad öelda vaid poliitilised otsustajad. Külmutamiseks peab olema konkreetne põhjus – milline see on?