Jüri-Mikk Udam valis Harvardi lõpetamise järel tippsõudmise: see on meditatiivne kunstivorm

14aastane Jüri-Mikk Udam vaatas 2008. aasta 16. augustil televiisorist, kuidas Tõnu Endrekson ja Jüri Jaanson võitsid Pekingi olümpiamängudel hõbemedali, ja rõõmustas. Ta ei teadnud tol päeval veel sõudmisest tuhkagi, kuid istub nüüd, 12 aastat hiljem Euroopa meistrivõistlustel 41aastase Endreksoniga samas neljapaadis. „See on päris pull jah,“ ütleb Udam. „Sama mees, kelle kohta mõtlesin, et ta on uskumatu inimene seal kusagil videopildis.“

See juhtus millalgi pärast Endreksoni ja Jaansoni olümpiahõbedat, kui Sven-Erik Udam pakkus teismelisele pojale: „Sa võiksid sõudmist proovida!“ Mõeldud – tehtud! Juba samal sügisel pusis Jüri-Mikk Tallinnas Harku järvel aegu näinud neljapaadis esimesi tõmbeid teha. Jüri-Mikk oli hea laps. Talle meeldis igal pool, kuhu vanemad ta suunasid: ujulas, klaveritunnis, võistlustantsu saalis ja hiljem ka sõudepaadis. „Esimesed trennid vee peal olid juba väga lahedad. Varsti sain ühese peale, siis armusin sõudmisesse kõige rohkem,“ meenutab Udam, kes on aasta jagu rassinud ka Operi JK jalgpallitreeningutel ja tegelnud kooliajal aastaid Jaapani mõttemänguga Gomoku.