KODUMAAIGATSUSE LAULIK: Eesti jäigi Kalju Lepiku maailma keskpunktiks

Sirje Presnal, 10. oktoober 2020

Kalju Lepik on öelnud, et 13 on ta õnnenumber. See oli reedel, 13. oktoobril, 1944. aasta ainsal tormitul oktoobriõhtul, kui tal õnnestus pääseda Hiiumaal paadile ja okupatsiooni eest Rootsi pageda. Ema ei teadnud aastaid poja saatusest midagi. Luuletajalgi polnud aimu, kuidas memmel kodumaal läheb. Kuid ta kandis teda alati südames. Ema, pihlakad ja lapsepõlvekodu – vennastekoguduse palvemaja Koerus – on Lepiku loomingu läbivad motiivid.

Tagasi kodumaale tuli Lepik peaaegu pool sajandit hiljem, 1990. aasta aprillis. Ema jõudis poja naasmise ära oodata.

Edasi lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?