Juhtkiri | Kas võimuliit kardab?
Olgugi et plaanitava abieluteemalise nn rahvaküsitluse kohta on selgumas üha uusi detaile, nagu toimumiskuupäev või võimalikud küsimuse variandid, väldib võimuliit nähtavasti peamist ehk selgitamast, millised on ühe või teise vastusevariandi pealejäämise tagajärjed.
Võimalikult sisutühja rahvahääletuse („referendumi“ või „rahvaküsitluse“ mõistet põhiseadus ei tunnegi) korraldamise ambitsioonist annab märku küsimuste sõnastus, millele riigikogu demokraatia töögrupp ootab õiguslikku analüüsi: a) kas Eesti vabariik tunnustab abielu üksnes mehe ja naise vahelise liiduna? või b) kas Eesti vabariigis kehtib abielu üksnes mehe ja naise vahelise liiduna? Oleviku kohta küsimine mõjub kui viktoriiniküsimus, millele saab vastata objektiivselt kas õigesti või valesti. Kas vastajat püütakse tahtlikult eksitada mitte väljendama oma tegelikku arvamust?