Toomas Alatalu | Ameerika suur striptiis maailmale

Kriiside suurimaks panuseks ajaloos on see, et nad võtavad seda tabanud ühiskonna alasti ehk viisakamalt öeldes – paljastavad tema anatoomia. Kuidas üks või teine organ välja näeb, funktsioneerib jne. Maailma liiderriigi suhtes pole nagu viisakas ei kriisist ega millestki muust negatiivsest rääkida, ent pole parata – USA on viimased neli aastat viibinud üha ägenevas kriisis, mis kulmineerus 3. novembril toimunud üldvalimistel. Tasemel, mille üle saab ainult rõõmustada. Kui seni oli ameeriklaste kodanikuaktiivsus selgelt madal olnud, ületades presidendivalimistel napilt 50%, siis sedapuhku oli ameeriklasi raske ära tunda.

Veel enne valimispäeva oli oma valiku teinud 100 286 748 ameeriklast, mis võrdus 73 protsendiga neli aastat varem valimistest osavõtnuist. Neist 36 miljonit olid ise käinud valikut tegemas, 64 miljonit eelistas selle tegemisel postiteenust. Selge see, et seda viimast toimingut mõjutas koroonaviiruse levik, ent just nende posti teel laekunud häälte kokkulugemine on Ameerika valimissüsteemi Achilleuse kand – valimistulemuse selgitamine venib ja kuna post pahatihti ka hilineb, avanevad võimalused vaidlustada nö hiljem laekunud hääli. Sestap ei looda keegi veel täna selgust valimistulemuses.