Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas rong 150 aastat tagasi sõitma hakkas

Tõnis Erilaid, 5. november 2020

Kui Palmse mõisa omaniku ja rüütelkonna peamehe Alexander von der Pahleni juhitud Balti raudtee selts avas uue kalendri järgi 5. novembril 1870 tollal veel Peterburi kubermangus olnud Narvas 416 kilomeetri pikkuse Paldiski–Tallinna–Peterburi laiarööpalise raudtee (eelavamine oli mõnevõrra varem peajaamas Tallinnas olnud), siis pidi Neevalinna jõudmiseks veel Tosnos Nikolai raudteel ümber istuma. Kaubad laaditi ühelt rongilt teisele Gattšinas, mis tegi veo kallimaks ja seetõttu kahanes omanike teenistus olematuks.

Luksusvagunid uue raudtee tarvis mõeldi tellida Berliinist ja ehtida need siis suurte Eestimaa kubermangu vappidega. Miskipärast jäid need aga tulemata ja seega tuli leppida Venemaal tehtud lihtsate vagunitega. Ajaloost on teada, et esimene vedurijuht Peter Sagan tuli Austriast. Muidu olid raudtee töötajad suuresti venelased ja aastakümneteks juurduski väljend „raudteekeel“. Algul palgati isegi tõlke, kes pidid vagunisaatjate jutu reisijatele arusaadavaks tegema.

Edasi lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?