Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas laulva revolutsiooni eel tänavale mindi

Pärnu inimesed olid Eestis ühed esimesed, kes protestile tõusid ja rahvuslikule meeleavaldusele kogunesid – Alevi kalmistule Vabadussõjas langenute maha lõhutud mälestussamba juurde. Sealt marsiti edasi kesklinna raekoja manu.

Oli nõukogude aja suur püha, oktoobrirevolutsiooni 70. aastapäev. 7. novembril 1987 tulid esimesed inimesed mälestussamba juurde juba kella kuue ajal õhtul. Neid kutsuti linnas punaste lippude kukutamist jms nõudnud lendlehtedega, mis võis küll olla KGB teadlik provokatsioon, nagu hiljem arutati. Kell kaheksa algas kõnepidamine. Räägiti süütute inimeste piinamisest ja Siberisse saatmisest, vabaduse puudumisest, lauldi „Jää vabaks, Eesti meri“ ja „Mu isamaa armas“. Eri hinnanguil võis inimesi olla 500–700, ehk isegi tuhatkond. Siis kutsusid võimud rahvast Mai kinosse ja raekotta murekohti arutama. Korratusi kartes oli paar veoautotäit sõdureid passimas, kuid demonstrandid marssisid rahulikult, midagi ei lõhutud.