Bush vs. Gore, Trump vs. Biden: mis on seekord teisiti?

Jututeemaks on taas kerkinud USA 2000. aasta presidendivalimised, toonane segadus häälte ülelugemisega ja George W. Bushi napp võit. Toona arvati algul, et võitis teine mees, miks siis nüüd Bideni võidust rääkida? Paraku on see võrdlus natuke ekslik. Taas tuleb kõne alla Ameerika totter valimissüsteem, kus võitjaks ei saa tingimata enim hääli saanud kandidaat, ehhki isegi kui neil oleks normaalne süsteem, võidaks Biden, kellel on pea 5 miljonit üksikhäält enam.

Kuid on hoopis valijameeste süsteem, mis tähendab seda, et igal osariigil on vastavalt rahvaarvule teatud number valijamehi, kes siis valimiste järel kogunevad ja oma hääle annavad. Igas osariigis peale Maine'i ja Nebraska, kes on oma seadusi paindlikumaks muutnud, kehtib „võitja võtab kõik“-põhimõte. Kokku on valijamehi riigi peale 538. See tähendab, et niipea kui ühel kandidaadil saab nopitud piisavalt osariike, et pälvida 270 valijamehe hääled, kuulutab meedia ta võitjaks. Seepärast ongi USA presidendivalimiste võitja reeglina – mitte ainult tänavu! – enne viimase hääle lugemist juba välja kuulutatud.