Peeter Espak | Tipp-poliitikud ei tohiks sekkuda liitlasriikide sisepoliitikasse

See, et riigi tipp-poliitikute poolt ei kommenteerita teravalt teise demokraatliku liitlasriigi sisepoliitikat – välja arvatud filosoofilises arutelus stiilis „mida soovitatakse või soovitakse ja kus tuntakse muret arengute pärast“ – on elementaarne. See, mis on lubatud teadlasele, kolumnistile või ka humoristile, kes ei esinda riiki oma nime ja allkirjaga rahvusvahelises suhtluses, ei ole aktsepteeritav nende ametiisikute poolt, kelle iga sõna ükskõik millises kõrvalises vallaväljaandes või ka väikses raadiojaamas jõuab (ka opositsiooni poolt võimendatuna) koheselt Eesti suurde meediasse ja sealt edasi rahvusvahelisse kajastusse.

Kirjutasin enne USA valimisi ERRi arvamusportaalis Ungari kontekstis [1], et me ei tohiks mitte mingil juhul tegeleda teiste iseseisvate ja demokraatlike riikide siseasjadesse sekkumisega liberaalsete ja vasakparteide huvidega kaasa minnes ja rahvusriikidele vastu olevate parteide ja organisatsioonide huve esindades. Kui meil on Ungarile miskit öelda näiteks tema osade liialt sõbralike suhete osas Venemaaga, siis peaksime oma muret väljendama iseenda aadetest ja huvidest lähtudes ning mitte kaasa minema rahvusvaheliselt koordineeritud laimukampaaniatega, rikkudes seeläbi potentsiaalselt suhted meie tõeliste liitlastega, kelleks on just ka NATO liitlasena meie õhuruumi turvanud Ungari.