Juhtkiri | Mida teha koroonavaktsiinist keeldujatega?

Koroonavaktsiini ootel on Euroopa Komisjongi jaganud riikidele soovitusi, keda esmajärjekorras kaitsesüstida, kui vaktsiin algul väiksemate koguste kaupa saabuma hakkab. Vaevalt vaidleb keegi Eestiski vastu, et esmalt saavad kaitse meditsiinivaldkond, hooldekodude töötajad ja asukad, üle 60aastased ja teised riskigrupid ning eluliselt olulised töötajad. Samuti on igati mõistlik sotsiaalminister Tanel Kiige soov, et vaktsineerimised saaks tehtud tasuta.

Nii saaks kaitsesüstitud ka need, kes muidu ehk peaksid eeldatavalt paarikümneeurost hinda liigseks kuluks ning oleksid vaktsineerimata jäämisel potentsiaalsed viiruselevitajad ja ravivajajad. Liiati oleks vaktsineerimine ka kahekordse doosi korral ikkagi odavam kui praeguste hindade juures viiruseproovi võtmine oma ligi sajaeurose hinnaga. Kui testide analüüsimise võimekus suureneb detsembriks 10 000ni ööpäevas, tähendab see mitutkümmet miljonit eurot kuus, mis ongi samas suurusjärgus vaktsineerimise hinnaga.

Koroonavaktsiini ootel on Euroopa Komisjongi jaganud riikidele soovitusi, keda esmajärjekorras kaitsesüstida, kui vaktsiin algul väiksemate koguste kaupa saabuma hakkab. Vaevalt vaidleb keegi Eestiski vastu, et esmalt saavad kaitse meditsiinivaldkond, hooldekodude töötajad ja asukad, üle 60aastased ja teised riskigrupid ning eluliselt olulised töötajad. Samuti on igati mõistlik sotsiaalminister Tanel Kiige soov, et vaktsineerimised saaks tehtud tasuta.

Nii saaks kaitsesüstitud ka need, kes muidu ehk peaksid eeldatavalt paarikümneeurost hinda liigseks kuluks ning oleksid vaktsineerimata jäämisel potentsiaalsed viiruselevitajad ja ravivajajad. Liiati oleks vaktsineerimine ka kahekordse doosi korral ikkagi odavam kui praeguste hindade juures viiruseproovi võtmine oma ligi sajaeurose hinnaga. Kui testide analüüsimise võimekus suureneb detsembriks 10 000ni ööpäevas, tähendab see mitutkümmet miljonit eurot kuus, mis ongi samas suurusjärgus vaktsineerimise hinnaga.