Einar Ellermaa | Kirjad vanglast

Oleme kolleegidega nalja visanud, et kui paneks loo pealkirjaks „Mõningaid mõtteid“, kas keegi üldse hakkaks seda lugema ajastul, kus pealkiri peab ära rääkima pea kogu loo tuuma ja vahel rohkemgi, kui loos on. See pealkiri võib tunduda sama igav.

Kreekas Ateenas elav tuttav kirjutas hiljuti, kuidas neil on peaaegu täielik liikumiskeeld ja tänavad on inimtühjad ning kuidas ta kasutas ära oma B2-koodi, et minna toidupoodi. Selle kasutamiseks tuleb telefoni oma andmed saata ja taotlus teha ning vastuseks saabub kellaaeg, millal võib poodi minna. Poodi on õigus minna siis, kui soovitud kaupa ei tooda veebitellimusega kohale. Edasi kirjeldas ta, kuidas ta n-ö pätti tegi ja kuna ükski droon pea kohal ei jälginud, tuli koju väikese ringiga, et natukenegi kauem värskes õhus viibida ja end elusolendina tunda neil tühjadel tänavatel. Siis nägi ta ühes hoovis kasse toitvat vana meest ja ehmatas. Inimene! See hetk oli nagu Tarkovski filmis, kirjutas ta.