Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Tallinnas kehtestati pimendamisreeglid

Tõnis Erilaid, 2. detsember 2020

Aeg oli ärev: Nõukogude Liit oli Soomele kallale tunginud. Lennukipommide rahesse sattunud Helsingis pandi 1. detsembril 1939 keldris peetud istungil paika iseseisva Soome uus valitsus, venelased tegid Terijoel oma nukuvalitsuse. Sõda oli jõudnud Eesti lävele.

2. detsembril 1939 trükkis Päewaleht linnavalitsuse teate: „Eeskirja järele on pimendamisel kaks järku – piiratud valgustuse ja täieliku pimendamise järk. Piiratud valgustusele tuleb üle minna niipea, kui on kuulutatud välja õhuoht... Põlema jäävad välisvalgustuse tuled tänavail, platsidel, hoonete ja sõidu- ning veovahendite küljes. Need peavad olema kaetud nii, et valgus ei paista valguse allikast ülespoole. Ühtlasi vähendatakse valgustuse tegevust. Hoonete, sõidu- ja veovahendite sisemuses asetsevate tulede pimendamiseks tuleb tuled kustutada või katta valgustatud ruumide aknad või vähendada valgust selle määrani, et see ei paistaks kaugemale kui 200 meetrit. Täieliku pimendamise ajal tuleb aga kustutada need tuled, mis piiratud valgustuse ajal jäid põlema. Erandi moodustavad ainult kõige tähtsamate liikluskeskuste ja liiklusohtlike punktide tähistamise tuled. Seejuures nõrgendatult...“

Edasi lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?