Tutvusin ideaalse tulevase abikaasaga. Miks ma temasse ei armu?

Siret Mägi, 12. detsember 2020

Saad tuttavaks inimesega, kellel on kõik need omadused, mida partnerilt ootad, kellest saaks sulle toetav ja armastav kaasa, aga ei suuda temasse kuidagi armuda. Kas püsiv ja õnnelik suhe on võimalik ka ilma armumise faasita või tuleb jääda ootama siiski inimest, kes kohe liblikad kõhus lendlema paneb?

„Ma olen täitsa õnnetu. Sain ühel töölähetusel tuttavaks nii normaalse mehega, täiesti uskumatu siin tänapäeva Eestis – laia silmaringiga, hea huumorisoonega. Sportlik, saab väga hästi läbi lastega ja lisaks veel kõrgel ametikohal. Ma tunnen iga kord, kui kohtume, kui armunud ta minusse on, kuidas ta minust hoolib. Aga millegipärast mina ei suuda kuidagi temasse armuda. Varem või hiljem muutub meie suhe ju füüsiliseks ja see mõte tekitab lausa hirmu. Mida küll teha? Kas hüpata sellesse suhtesse lootuses, et küll kiindumus tasapisi tekib? Või see ei tekigi, oleksin pidanud kohe armuma? Mida oodata sellisest suhtest – kas sellest saab minu jaoks üks pikk, vaevaline, ainult kohustustest koosnev rutiinne elu?“ muretseb ühes väikelinnas elav Mari (38).

See, millisesse inimesse me armume või ei armu, sõltub paljudest asjaoludest. „Ühte ja ainukest, kõigile sobivat soovitust polegi. Uue inimesega lähemalt tutvumiseks tuleks võtta aega,“ arvab paariterapeut Suvi Kiuas ajalehes Ilta Sanomat. „Rääkige teineteisega, süvenege teineteisesse. Tänapäeva kiire elutempo juures tutvutakse pealiskaudselt, pettutakse ja hüpatakse juba järgmisse suhtesse. Aga teisele inimesele tuleks anda aega. Armumine võib toimuda ühtäkki, nagu välk selgest taevast, teinekord aga kiinduvad inimesed teineteisesse alles isegi kuni paarikümneaastase tutvuse järel,“ ütleb Kiuas. 

Üks tähtsamaid armumist mõjutavaid tegureid on tema sõnul kuulamisoskus. „Õppige kuulama – see on hea soovitus igas suhtes, olgu töö-, armu-, sõbra- või mis tahes suhe. See on üks võimsamaid, kui mitte isegi tähtsaim abivahend, kuidas suhet elujõulisena hoida. Rääkige ise vähem ja kuulake rohkem.“ Iseäranis oluline on see tema sõnul oma tundeid väljendades, sest inimesed lihtsalt peavad saama end väljendada, kui soovivad teise inimesega lähedalt tuttavaks saada, suhet lähedasena hoida ja sügavamaks muuta. Vahel piisab sellestki, et lihtsalt kuulata ja püüda teist inimest tema sõnade taga mõista.

Armastamist saab harjutada

„Mina usun, et see mingi X-faktor, mis naist ja meest teineteise poole tõmbab, peaks ikka olema,“ nendib teadliku tutvumise koolitusi tegev suhtenõustaja ja pereterapeut Imbi Viirok. „Me vajame kolme tüüpi lähedust: emotsionaalset, füüsilist ja intellektuaalset lähedust. Need kolm peaksid toimivas suhtes olemas olema, ükskõik millise koondnimetuse me siis neile ka ei annaks. Teadliku tutvumise teooria ütleb, et iga kaaslane, kellesse me armume, ei pruugi olla püsisuhteks sobiv partner. Ehk siis teadlik lähenemine aitab otsustada, kas peale armumise on kaetud ka need ootused, mis tagavad suhte püsimajäämise.“

Terapeut räägib oma koolitustel palju ka armastuse harjutamisest. „Tuleb harjutada, et suhtes armastust ja lähedust hoida. Seda meile kahjuks koolis ei õpetata. Kiputakse arvama, et kui inimesed armuvad ja hakkavad koos elama, püsib see ilus tunne iseenesest. See liblikate lendlemise tunne on hormoonidega seotud ega saa üle kahe aasta püsida. Kui suhte alguses on hormoonid juba heaolutunde taganud, on vaja edaspidi mõnusa lähedustunde heaks pidevalt panustada. Nii nagu lill vajab kastmist, vajab suhe hoidmist,“ nendib Viirok. Teraapias on ta ise kogenud, kuidas paaridel, kes on suhte alguses olnud armunud ja tundnud suurt lähedust, on pärast kaugenemist kergem taas lähedaseks saada. „Sest neil on see teadmine, et lähedus nende vahel on võimalik,“ kinnitab ta.

Joogaõpetaja ja terapeudi Agnes Laine sõnul sõltub see, kas kellegagi koos elamiseks peab või ei pea armumise etappi läbi tegema, paljudest asjaoludest. „Minu hinnangul sõltub see inimese eesmärgist: miks ta üldse suhtesse läheb. Võib ka kohe õppida inimest armastama, ilma tugeva armumiseta. See sõltub inimese vaimsest küpsusest. Teisalt annab armumine tükiks ajaks hea tunde. Armumine seob inimese teisega kindlamalt kokku ja siis soovitakse ka see aeg koos läbi elada, kui liblikaid enam kõhus ei ole ja roosad prillid on langenud.“

Lapsepõlve kogemused mõjutavad

„Kui me kohtame uut inimest, on just lapsepõlve ja teismeea kogemused need, mille põhjal me teise inimese üle otsustame ja milliseid tundeid ta meis äratab,“ ütleb Kiuas. „Armumise tunnet mõjutavad meie kogu varasema elu jäetud tundemälestused: kuidas meid on varasemates inimsuhetes koheldud, kuidas meid on vaadatud ja millega oleme harjunud.“ 

Kui inimene satub olukorda, kus ideaalsena tunduv uus partner ei ärata ihaldust, tasubki tema sõnul mõelda oma varasema elukogemuse peale. Millist kiindumust on inimene varem tundnud ja millisest tunneb puudust? Mida ta vajab, et tal oleks hea olla? Kas uus tuttav meenutab kedagi varasemast elust? „Kui inimene on üles kasvanud soojade ja toetavate lähedastega, on tal ka ise täiskasvanuna kergem luua turvalisi lähisuhteid. Ja vastupidi – rangete või ebakindlate vanematega täiskasvanu armub ka ise kriitilistesse ja tundekaugetesse inimestesse,“ tõdeb terapeut.

Võimet armastust vastu võtta, seda kogeda või ka armuda saab inimene täiskasvanuna endas ise arendada. Saab õppida oskust elada teistmoodi paarisuhtes, kui näiteks elati inimese lapsepõlvekodus. „Armumine ei ole enda teha. Armastamine on enda teha. Armumine ja armastamine ei ole üks ja seesama. Kui tunded ütlevad ühte ja mõistus teist, siis kuulake mõistust. Mõistus jääb alles ka siis, kui tunded mööduvad,“ nendib Kiuas. „Tunded on tunded, mitte inimese teadlik valik. Me ei saa mõistusega otsustada, kuidas me end tunneme. Seda saame siiski teadlikult valida, kuidas me nende tunnetega edasi elame.“

Pelk armumine head suhet ei taga

Peale varasemate inimsuhete võivad tundeelu segada ka stress, depressioon, ebakindlus tuleviku suhtes. „Sellises meeleseisundis inimene võib hakata mõtlema, kas ta on üldse paarisuhteks valmis. Ebakindlal või varasematest suhetest halva kogemuse saanud inimesel võib üldse olla raske armuda – kui ei hakka kedagi ihaldama, ei tule ka uusi pettumusi,“ selgitab Kiuas. Teist inimest endale liiga lähedale lastes muutub ta ju ise haavatavamaks.

Kui armumist ei sünni, võib paarisuhe siiski jätkuda, see võib olla midagi muud kui romantiline armusuhe. Armumistunde puudumisest ei saa siiski mööda vaadata ja vägisi suhet toimima panna, kui hing salamisi siiski kedagi armastada ihkab, hoiatab terapeut. „Oma südame häält tasub kindlasti kuulata, samas pole ka armumine sajaprotsendiliseks eelduseks püsivale rahuldust pakkuvale paarisuhtele. Armumine võib jääda väga lühiajaliseks.“ 

Kiuase sõnul tuleb toimiva paarisuhte loomiseks olla avatud, tutvuda võimalikult paljude ja erinevate inimestega, kuulata oma südant, aga samas anda endale aega meeldiva ja sobiva inimesega lähemalt tutvumiseks. Ehkki tutvumisel juhib meid armumine, peaks ihaldatu lähem tundmaõppimine olema siiski teadlik otsus.

***

Lood elust enesest

Maria (36): „Võtan pärast ebameeldivaid lühisuhteid nüüd inimese tundmaõppimiseks rohkem aega, ma ei oota enam kohest „keemiat“. See käib niimoodi Hollywoodi filmides, mitte elus. Esimesel kohtamisel võib inimese loomulikku olekut varjutada väike pinge ning mõnel inimesel polegi kerge ennast esmakohtumisel avada. Tegelikult on see päris armas, kui mees on aimatavalt pabinas, minu jaoks näitab see, kui oluliseks mees kohtumist peab. Mulle on tavaliselt vaja nelja kohtumist, et saada võimalikult hästi aru kaaslase iseloomust, suhtlemisviisidest ja empaatiavõimest. Näiteks olen paar korda kogenud esmakohtumisel vastupandamatut tõmmet, mis on kadunud pärast paari järgmist kohtumist, kui kaaslane on avanud enda kohta uusi, minu jaoks ebameeldivaid tahke.“

Margus (40): „Olen hakanud oma ootusi konkreetsemalt väljendama ning ootan, et ka vastaspool oleks siiras ja avaldaks selgelt, mida ta minult ootab. Kui varem kippusin uue inimesega kohtudes muretsema selle pärast, kas mina kaaslasele meeldin, siis nüüd pööran enam tähelepanu sellele, kuidas kaaslane mulle meeldib ja kuidas mind kohtleb. See hakkab välja paistma juba sellest, kus ta kohtuda sooviks. Kui sümpaatne kaaslane teist korda kohtuda ei soovi, ei hakka ma enam endast vigu otsima ja mõtlema, mida ma valesti tegin või ütlesin. See ei tähenda, et ma kunagi ei kurvastaks – see oli ikka väga valus, kui kaaslanna, kes mulle kohe esimesest pilgust hullult meeldis, teist korda mind enam näha ei tahtnud.“

***

Armastuse parim osa on kiindumise faas

Praeguseks juba manalateele lahkunud professor Mare Taagepera on aastaid tagasi nentinud, et armastusel on kolm faasi ja kõige rohkem rahuldust pakub neist just kolmas. „Väga lihtsustatud kujul on juttu iha, armumise ja kiindumise faasist. Iha peamiseks põhjustajaks on nii naistel kui ka meestel testosteroon. Armumise faasis on olulised neurotransmitterid dopamiin ja noradrenaliin. Armumise faas on lühiajaline, kestus eri hinnangutel on 0,5–3 aastat. Kolmandas ehk kiindumise faasis on peamised tegurid serotoniin ja vasopressiin, millel on rahustav toime. Tekib ohutuse, heaolu ja rahulduse tunne, avastatakse teise inimese iseloom ja isiksus. Kiindumise ehk sõbrunemise faas pakub lõpuks kõige rohkem rahuldust. Probleem tekib, kui sinna kunagi ei jõuta ja püütakse armumist või esialgset joovastust pidevalt käigus hoida. See olevatki mõne uurija arvates moodsa ajastu sümptom. Lähisuhte arendamine nõuab aega ja energiat – ega sõbradki üleöö teki.“

***

Kellesse armuda? Küsi nõu taevatähtedelt

Astroloog Katrin Haiba: „Armastus on elukestev õpe ning esialgne armumine ei ole tegelikult see tõeline sügavus ja mitmekihilisus, kuhu armastus välja võib jõuda. Armastuse sügavamaid tsoone õppides ma õpin ja avastan ka iseennast, sügavamat olemust endas. See ongi armastus. Sellelt sügavamalt, universaalsemalt tasandilt võib armastada mis iganes elusolendit, kui teda avatud südamega vastu võtta. Siiski arvan, et seksuaalse paarisuhte jaoks on ikka mingit särtsu ja sädet vaja. Kuigi näiteks Indias pannakse inimesi just astroloogilise sobivuse järgi paari ja osa neist paaridest tõepoolest õpib teineteist sügavalt armastama. Nii et muidugi on võimalik armastama õppida. Kui ma vaatan suhete astroloogilist dünaamikat, siis on vahel tõesti näha, et on väga hea sobivus näiteks Päikese ja Kuu tasandil, aga ei ole Marsi või Veenuse kire sädet. Või vastupidi, on seksikas Marsi või Veenuse tõmme, aga ei ole pikaajalist sobivust. Kahjuks pole mul lihtsaid konkreetseid juhtnööre jagada, igaüks otsustab ja katsetab ja avastab ise. Astroloogia aitab minu kogemuse järgi just partneri unikaalsust ja erisust mõista: austada ja armastada teda sellisena, nagu ta on, mitte loota ja punnitada, et ta oleks selline, nagu mina tahan. Mu oma kogemuse järgi, paarikonsultatsioone tehes, aitab astroloogia just neid kiikse ja teravusi paremini mõista ja huumoriga võtta. Ka minu kooselus võttis palju pingeid maha, kui „avastasin“, et mu abikaasa on ikka täitsa erimoodi unikaalne olevus, mitte mingi minu fantaasia leiutis.“ 

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?