Georg Malvius | Kas vähemusel on demokraatiast kasu?

Georg Malvius, lavastaja, 12. detsember 2020

Elame erakordselt ebatavalisel ajal. 2020. aasta läheb ajalukku kõigi katsumuste poolel, millega demokraatia on pidanud silmitsi seisma.

Mis on demokraatia? Sõnastikud pakuvad erinevaid vastuseid. See on valitsusvorm, kus kõrgeim võim kuulub rahvale. Aga ka organisatsiooni või grupi juhtimine enamuse poolt.

Demokraatia puhul on valimised vabad ja õiglased ning rahva, demokraatliku riigi kodanike osalus valimistel on suur.

Moonutatud tõde

Kuid demokraatia ja inimõigused on kaks eri asja ning demokraatia üle hääletamine peaks alati sisaldama õigust hääletada, ilma et sind usu, seksuaalse orientatsiooni või rassi põhjal diskrimineeritaks.

Demokraatia otsene vastand on diktatuur, mille puhul võib näiteks 17,8% parteist suruda oma tahet ülejäänud 82,2 %-le peale.

Kuid kas demokraatiat võib olla moonutatud? Aegade jooksul on selle kohta palju näiteid.

Nüüdsel ajal on Trump õpetanud maailmale, et kui valet piisavalt palju korrata, muutub see aegamisi tõeks. Paljud inimesed ei hakka teist arvamust otsima ning võtavad kõike seda, mida mõni inimene, ajaleht või poliitiline partei ütlevad, tõe pähe.

Demokraatiat annab ka rahvahääletusega manipuleerida.

Genfis sündinud filosoof Jean-Jacques Rousseau oli kirglik esindusdemokraatia eestkõneleja. Nüüdsel ajal on Šveits 26 kantoni konföderatsioon ning sealses põhiseaduses seisab, et nende konföderatsioon peaks põhinema “vabadusel ja demokraatial, iseseisvusel ja rahul solidaarsuse ja avatuses maailma vastu”. Šveitsis hõlmab demokraatia mõiste kodanike õigusi, mis põhinevad kõigi riigi kodanike üleüldisel vabadusel hoolimata nende soost, usust ja rahvusest. Seetõttu peab selles riigis iga referendumiettepanek põhinema põhiseadusel.

Kuigi mitmes kantonis on olnud üldised rahvakogud, on see tekitanud nn topeltdemokraatia tõttu probleeme, nii et enamus neist kasutab nüüd salajast hääletamist.

Lääne tsivilisatsioonist

Eestis kavatsetakse referendumit korraldada ning EKRE kuulutab, et küsitluse põhjal ei kiida Eesti rahvas samasooliste abielu heaks ning kas Eesti peaks kaasa minema abieluinstitutsiooni lammutamisega või tahab, et abielu oleks üksnes liit mehe ja naise vahel, nagu see lääne tsivilisatsioonis alati on olnud? Kas tõesti?

Lääne tsivilisatsiooni hällides vanas Kreekas ja Roomas olid samasoolised liidud aktsepteeritud nagu ka Mesopotaamias, mõningates Hiina regioonides ning vanas Egiptuses. Keskaegsel Prantsusmaal ja Hispaanias on selline ametlik leping olemas lausa 1061. aastast.

Kaasajal on 2020. aasta juuli seisuga samasooliste abielu legaalne Austrias, Belgias, Taanis, Soomes, Prantsusmaal, Saksamaal, Islandil, Iirimaal, Luksemburgis, Maltal, Madalmaades, Norras, Portugalis, Hispaanias, Rootsis ja Ühendkuningriigis.

Kooselu või registreeritud partnerlust tunnustavad järgmised riigid – Andorra, Horvaatia, Küpros, Kanada, Tšehhi vabariik, Eesti, Kreeka, Ungari, Itaalia, Lichtenstein, Monaco, Montenegro, San Marino, Šveits ja USA.

6. novembril 2020 sai Nevadast esimene USA osariik, kus põhiseaduslikult kaitstakse samasooliste abielu.

Lääne kultuuriruumis inimesed tohivad teineteist armastada ja selle üle uhkust tunda. Kõik, kes te nõustute demokraatiaga ja usute kõigi usu, rassi ja seksuaalidentiteedi esindajate inimõigustesse – ärge laske kellelgi oma hääleõigust manipuleerimisega ära võtta. Ärge laske kellelgi oma häält manipuleerimisega ära võtta.

Ärge pidage demokraatiat iseenesestmõistetavaks – demokraatiat tuleb iga päev kaitsta.

Ameerika Iseseisvusdeklaratsiooni allkirjastamisest rääkivas muusikalis “1776” on laul “Is Anybody There” – “Kas keegi kuuleb?” Kuulake: ärge pidage midagi enesestmõistetavaks. 

“Kas keegi kuuleb?

Kas keegi hoolib?

Kas keegi näeb sedasama, mis mina?”

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?