Vesteinn Hafsteinsson 60! Kuidas karm islandlane Kanteri olümpiavõitjaks aitas ja eestlasi tippu viis

Deivil Tserp, 12. detsember 2020

Gerd Kanteri olümpiavõitjaks aidanud ja mitu Eesti heitjat-tõukajat tipptasemele tüürinud Vesteinn Hafsteinsson tähistab laupäeval 60. sünnipäeva. Tema kaasteelised räägivad siiralt, kuidas islandlasest kujunes maailma parim kettaheitetreener. Teame, et igal medalil on kaks külge – ka Vesteinni tööpäevad pole alati päikeselised olnud.

Raul Rebane: ilma Vesteinnita ei oleks Gerd olümpiavõitjaks saanud

2000. aasta 25. novembril toimus ühe tunni jooksul kaks kohtumist, mis, nagu hiljem selgus, muutsid kõikide osaliste ja veel paljude inimeste elu.

Sel päeval võtsin Tallinna lennujaamas vastu Vesteinn Hafsteinssoni, minule seni tundmatut islandlast. Nagu teame, esmapilk on tihti otsustav. Kiire otsus oli, et see on õige mees Gerd Kanteri treeneriks! Miski tekitas hetkega usaldust ja nii jäigi.

KINGITUS: Raul Rebane (vasakult), kettaheite olümpiavõitja Gerd Kanter ja mänedžer Hans Üürike kinkisid Vesteinn Hafsteinssonile mõõga, millele on graveeritud islandikeelne lause: maailma parim treener. (Erakogu)

Ega Vesteinnil ka lihtne olnud, sest ta võttis ainult telefonikõne peale ette reisi temale täiesti tundmatusse riiki, et kohtuda täiesti tundmatu inimesega, kes lubas talle tutvustada tundmatut kettaheitjat. Olen palju mõelnud, mis tuli temas põlema pidi, et ta sellise seikluse ette võttis...

Pikemalt viivitamata sõitsime spordihalli, et Gerd üle vaadata ja siis tuli otsus teha juba islandlasel. Gerd ootas meid halli ees. Vesteinn on hiljem kirjeldanud, missuguse tohutu lootusega, silmad põlemas, Gerd teda vaatas, et äkki nüüd saabus keegi, kes aitaks tal paremaks kettaheitjaks saada. Vesteinn sai sellest tahtest kohe aru ja sel hetkel tegi ka tema otsuse, et võtab seda poissi treenida, niisugust looduskirge ei tohi tänavale jätta.

Sellest tunnist alates algas pikk ja raske protsess, kuni esimese medalini 2005. aasta Helsingi MMil isegi väga raske. Aga õnnestus, medaleid ja tiitleid tuli hiljem rohkem kui kellelgi teisel Eesti kergejõustikuajaloos.

On selge, et ilma Vesteinnita ei oleks Gerd olümpiavõitjaks saanud. Ta tõi kaasa täiesti teistsugused teadmised, teistsugused visioonid ja teistsugused arusaamised võitjaks õppimise protsessist. Gerdi abitreener Uno Ojand ütles selle kohta temale omase huumorimeelega, et „mina olen peatreener, Vesteinn on peaga treener!“.

Praegu on Vesteinn heitealade ülemaailmne guru, juba temaga juturääkimine on selle valdkonna inimestele suur asi. Loodame, et tema uus superstaar, rootslane Daniel Stahl saab ka Tokyo olümpiavõitjaks, mis teeks Vesteinni ainsaks treeneriks, kes on olümpiavõitjaks treeninud kaks algajat!

Milles siis peituvad tema saladused? Suurim on see, et ta sündis treeneriks. Oma esimesed treeninguprogrammid pani ta kirja juba 14aastaselt. Sportlasena torkas ta silma väga ebatavalise käitumisega, õpetades võistluse ajal tihti oma konkurente, lihtsalt et kus viga näed laita, seal tule ja aita.

Ta on pikaaegse planeerimise fanaatik, Gerdi aastaplaane rehkendas ja analüüsis ta sügiseti kolm-neli nädalat, mitte ei läinud trenni ega öelnud, et „pane kõvemini!“.

Kuigi ta elab Rootsis, siis Islandi kirgliku patrioodina jälgib ja elab ta oma riigile tuliselt kaasa ja on väga hästi kursis kõigega. 2011. aasta Pärnu konverentsil pidas ta populaarse ettekande Islandi rahanduskriisist! Kui paljud treenerid selleks võimelised on? Ta on ka tipptasemel konverentsiesineja sporditeemadel, tegelikult üks paremaid kogu maailmas. Kui midagi veel sooviks, siis raamatut tema treeneritööst. Hans Üürike, Vesteinni kõikide sportlaste mänedžer, annab lootust – asi on töös.

Et aru saada, mis mehega on tegu, toon siin Vesteinni seisukohti spordist ja elust.

Edu valem

Teadmised – loe ja õpi, mis on uut sinu valdkonnas.

Kogemused – organiseeri süsteem, usu ja ole kannatlik.

Kaine mõistus – ole inimene, kuula, tunne rõõmu ja naudi elu.

Filosoofia

Kõige aeglasem protsess annab tulemused kõige kiiremalt – see tähendab, et õigem on joosta väikeste sammudega õiges suunas, kui joosta kiiresti vales suunas.

Sa saad heaks selles, mida sa teed – heitja peab heitma, jooksja jooksma ja viiulimängija viiulit mängima.

Mis on sportlasele tähtis?

Treening 25%

Puhkamine 25%

Söömine 25%

Magamine 25%

Mis tagab edu?

Füüsiline talent 25%

Vaimne tugevus 25%

Tehniline võimekus 25%

Sotsiaalne elu 25%

Tema käsud endale kui treenerile

Ma juhin

Ma kuulan

Ma organiseerin

Ma vastutan

Ma ei tea kõike

Ma võidan ja kaotan

Ma olen kannatlik

Ma usun

Ma harin ennast

Kanter: läksime koos ja see minek oli edukas

Eesti kõigi aegade edukaimaks kergejõustiklaseks arenenud Gerd Kanterile (pildil) oli Vesteinn nagu päästerõngas ulgumerel triivijale.

Vesteinn Hafsteinsson ja Gerd Kanter. (Teet Malsroos)

„Mulle oli see elu muutev koostöö,“ mõtiskleb ta. „Kodus minusse eriti ei usutud, aga teisest riigist tuli konkreetsete plaanidega mees, kes uskus. Vesteinn suutis näha seda, mida meie treenerid ei märganud. Väljast tulija pilk on alati natuke värskem. Rohkem kandidaate meil polnudki. Selles mõttes oli ta hea leid. Vesteinn ennustas õigesti, et tehnika ja kõige muu lihvimiseks kulub viis aastat, enne kui olen valmis tiitlivõistluste pingeid taluma ja seal midagi korda saatma.“

Töökas tandem täitis peaaegu kõik vägevad eesmärgid, mis nad endale seadsid. Purustamata jäi ainult maailmarekord. „Eks me mõtlesimegi suurelt,“ räägib Gerd. „Süües kasvas isu. Olümpiavõit oli esimene eesmärk, mis meeles mõlkus, siis tuli soov püstitada maailmarekord. Enamasti jõudsime sihile. Euroopa meistrivõistlustelt jäi näppude vahele vaid hõbedat ja pronksi, aga medaleid võitsin palju. Treenerina polnud Vesteinnil varem midagi erilist ette näidata. Läksime koos ja see minek oli edukas. Meie natuurid klappisid, tehnika osas oli teineteise mõistmine väga hea. Kui Eestis kadus pind jalge alt ära, siis välislaagris suutsime paari trenniga kõik jälle taastada.“

Tustit: Vesteinni tehnika annab võimaluse heita kõige kaugemale

Multitalent Indrek Tustit (pildil) alustas Vesteinniga koostööd 2006. aastal, kui tegutses Gerdi füsioterapeudina, hiljem kujunes temast tiimi abitreener.

Indrek Tustit. (Viljar Voog)

„Vesteinni tööpõhimõtted, suhtumine treeneriametisse ja sportlastele esitatud nõudmised on mind väga palju kujundanud,“ ütleb Indrek. „Kui selle mehega esimest korda kokku satud ja talle näkku vaatad, jääb suhteliselt karm mulje. Aga kui temaga suhtlema hakkad, siis avastad, et ta on üsna lahe tegelane.“

Indreku hinnangul on Vesteinnist kujunenud maailma parim kettaheitetreener. „Ta on leidnud metoodika, mis toimib paljudel. Teda võib kritiseerida, et need plaanid on rasked, aga treener peab tootma tulemusi ja need on tal väga head. Ma ei oska leida kedagi teist, kes suudaks kettaheitetehnikast rääkida nii üksikasjalikult.“

Indrek krutib ajaratta augustisse 2016, kui Vesteinn polnud juba neli aastat Gerdi juhendanud. „Tegime päev pärast Rio de Janeiro olümpia finaalvõistlust trenni. Ta saabus oma kuulitõukajatega staadionile ja vaatas Gerdi heiteid. Siis tuli Vesteinn minu juurde ja küsis, kas ta võib Gerdile midagi öelda. Vastasin, et loomulikult. Nad mõistsid teineteist alati väga hästi, piisas vaid mõnest sõnast, et Gerd heidaks meetri või poolteist rohkem. See ongi tema fenomen. Vesteinni tehnika on võib-olla natuke keerulisem kui mõnel teisel treeneril, aga see annab ka võimaluse heita kõige kaugemale.“

Gerdi koostöö Vesteinniga lõppes pärast 2012. aasta Londoni mänge, karjääri viimase olümpiatsükli ajal tegutses tiitlivõistlustelt 11 medalit noppinu treenerina just Indrek. Tänu Vesteinnilt ammutatud teadmistele oli tal lihtsam rolli sisse elada.

„Alates 2011. aastast konsulteerisime kõiki plaane,“ lausub Indrek. „Ma olin Gerdiga iga päev koos ja Vesteinn arvestas tugevalt sellega, mida märkasin. Minu respekt, et ta julges mind usaldada. Samas nägi Vesteinn, et see mudel toimib – Gerd ei muutunud kehvemaks.“

Kuue aastaga õppis Indrek kuulsat islandlast läbi ja lõhki tundma. „Kogesin nii tema head kui ka halba poolt. Halb tuleb igal inimesel välja siis, kui oled pisut üle töötanud, väsinud või on kodus probleemid. Sel juhul ärritud kergemini.“

Indrek ja Gerd said üsna ruttu selgeks, millal ei tasu Vesteinni silma alla sattuda. „Kui ta tuli kuulitõukajate trennist, mis oli läinud kehvasti, hoidsime temast pool tundi eemale. Gerd üritas maksimaalselt oma sooritustele keskenduda, et mitte kuulitõukajate halva trenni eest sõimata saada. Vesteinnil oli suur grupp. Kui lähed hommikul vara staadionile ja ootused on kõrged, kuid pead poolteist tundi täielikku jama vaatama, siis valad pettumuse mõne aja möödudes teiste peale välja. Samas on see kõik inimlik,“ nendib Indrek.

Galeta: Vesteinn kuulab Rootsi teadlaste soovitusi

Kuulitõukaja Kristo Galeta (pildil) püstitas mullu Vesteinni juhendamisel Eesti rekordi 20.76. „Eestis pole kindlasti nii professionaalse suhtumisega treenerit,“ lausub ta. „Ma ei taha kedagi maha teha, aga tema tase on hoopis teine. Vesteinn süveneb detailidesse ega jäta enne jonni, kui kõik on paigas.“

Kristo Galeta. (Stanislav Moshkov)

Kristo avardas islandlase rühmas oma silmaringi ja ammutas uusi teadmisi. „Tegime koostööd ka Ameerika kuulitõukajatega,“ nendib ta. „Tegelikult on Vesteinni arusaam treeningute kavandamisest aastate jooksul muutunud. Mitmed asjad, mida ta kunagi Gerdile õpetas, ei kuulu enam plaanidesse. Vesteinn kuulab hoolikalt Rootsi teadlaste soovitusi. Näiteks kuulijännid on ta ettevalmistusest täitsa välja võtnud, sest biomehaanilised uuringud näitasid, et nendel on väike kasutegur. Ta paneb kavva ainult reaalselt kasu toovad harjutused.“

Kuidas Vesteinn piitsa ja präänikut kasutab? „Selles mõttes ei ole ta kerge treener,“ vastab Kristo. „Arvan, et kõik tema õpilased on ka sõimata saanud. Kui Vesteinnil on halb tuju, siis sa ei taha tema trennis olla – kui teed mingisugusegi vea, jõuab pahameel sinuni. Samas kuuluvad need asjad ühte kompotti. Treener ei saa olla leebe, ta peab olema karm ja otsekohene, nii hakkab sportlane rohkem tööle. Kõikide puhul see variant muidugi ei tööta. Kuid tähtsaim on lõpptulemus – väga keeruline on tehnika- ja heitevallas temast paremat juhendajat leida.“

Kristo ja Vesteinni teed lahknesid tänavu. „Meie koostöö lõppes positiivse noodiga,“ kinnitab õpilane, tänunoot hääles. „Ta ei tohigi enam meid treenida, sest allkirjastas vastava lepingu. Rootsi olümpiakomitee tegi õigesti. Miks nad peaksid nii heade teadmistega treenerit ka teiste riikide teenistusse lubama?“

Toompuu: kui poisid tegid trennis tööd, siis säras ka Vesteinni silm

Kuulitõukaja Raigo Toompuu (pildil) jõudis 2008. aastal legendaarse islandlase näpunäidete järgi 20 meetri meeste väärikasse seltskonda ja täitis Pekingi olümpia B-normi.

Raigo Toompuu. (Mati Hiis)

„Iga hetk, kui olin Vesteinniga koos, sain aru, et ta tahab kõigest maksimumi võtta,“ räägib Raigo. „Polnud vahet, kas see oli laager või võistlus. Heitjana ei ole ma kuskil paremat õhkkonda kogenud. Vesteinnil olid kõik plaanid pisiasjadeni läbi mõeldud. Võtame näiteks võistlusperioodi. Ta selgitas väga põhjalikult, kuidas peaks välja nägema hommikune võistluseelne soojendus. Ta nuputas, mis kellelegi sobib, et etteasteks paremini valmis olla.“

Eesti kuulitõukajat üllataski kõige rohkem juhendaja süvitsi minek. „Vesteinn pani täpselt paika, kui palju kilosid võistluseelsel päeval kangil on ja mitu tõuget tuleb teha,“ lisab Raigo. „Paljud treenerid lasevad sportlasel lähtuda enesetundest. Tema meelest oli lihtsam leiutada süsteem, mis alati toimib. Me ei saa öelda, mis on õige või vale, aga Vesteinn läheneb sportlasele eriliselt.“

Raigo koostöö islandlasega vältas kolm aastat, mõistagi kogeti ühisel teekonnal ka tagasilööke. „Ühel hooajal tekkis ületreening ja suvel polnud tulemused niisugused, nagu nad võinuks olla,“ arutleb ta. „Samas peab spordis piire kompama, ennast tagasi hoides ei jõua kuskile. Mõne teise treeneriga toimub nökerdamine, temaga midagi sellist polnud. Vesteinnil oli kindel plaan, mis tuli täita. Olen nii mõnegi Eesti treeneri puhul tähele pannud, et otsitakse imenõksu, millega saaks kuuli, ketta või oda lendama. Tegelikult imenippi pole, hea tulemuse saavutamiseks peab konkreetselt tööd tegema.“

Raigo sõnul on Vesteinnil hea süda, ent mõnikord on ta päris karm. „Ikka siis, kui treeningud ei suju nii, nagu nad peaks sujuma,“ selgitab ta. „Mis vanuses see täismehe mõistus poistel pähe tuleb? Ma olin 25aastane, aga panin ikka mõne asjaga puusse. Ega noortel väga palju mõistust olegi, vahel teevad nad midagi niisugust, mis treenerile ei meeldi. Mõne peale karjus Vesteinn rohkem, mõne peale vähem. Arvan, et see on normaalne. Võib-olla olen vana kooli mees, kuid leian, et nii peabki olema. Kui poisid tegid trennis tööd, siis säras ka Vesteinni silm.“

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?